Jaak Juske

Külas 100-aastase asumi verinoorel seltsil

2012-01-28T04:06:00.001-08:00

Tänasel külmal talvepäeval käisin külas mullu sügisel loodud Professorite küla seltsil. Tallinna noorim asumiselts koondab täpselt saja aasta eest Kopli poolsaare tippu ehitatud Vene-Balti laevaehitustehase juhtide uhkete puust villade tänaseid elanikke.

Esimese ilmasõja eelõhtul asus keiserlik Venemaa rajama Tallinna suurt laevaehitustehast. Kopli poolsaare kunagise tammemetsa asemele rajati moderne tööstuslinnak. Toonaseid tööliselamuid tunneme täna Kopli liinidena. Teisel pool trammiteed kerkis aga üle tosina maja tehase sakstele. Asumis oli ka oma haigla, kirik, kool, postkontor, tuletõrje ja pesumaja.

1930. aastatel kolis laevatehase uhkesse paekivist administratiivhoonesse tehnikaülikool. Kõrgkooli õppejõud asusid elama tehasejuhtide majadesse ja nii sai see piirkond Professorite küla nimetuse. Enne Teist ilmasõda kujunes Kopli poolsaare tipust üks Tallinna heakorrastatuimaid aktiivse seltsieluga piirkondi.

Nõukogude aeg muutis aga Kopli kuvandit. Kopli liinide kurikuulus maine kandus kogu Põhja-Tallinnale. Viimase kümnendi jooksul on aga olukord muutunud. Kalamajast ja Pelgulinnast on kujunenud vaata et Tallinna uued eliitrajoonid. Kopli liinide elanikest on aga suurem osa saanud tänaseks linnalt uue elamispinnad. Nii ehk õnnestub juba alanud aasta jooksul leida piirkonnale arendaja, kes rajaks sinna kaasaegse, imeilusa merevaatega elurajooni.

Professorite küla elanikkond on juba uuenenud. Vanadesse majadesse on viimastel aastatel kolinud noored aktiivsed inimesed, kes sära silmis on asunud oma kodusid renoveerima ja tahavad võtta ette kogu asumi korrastamise, parandades seeläbi piirkonna mainet. Olulisteks partneriteks selle eesmärgi saavutamisel on seltsile end hiljuti tehnikaülikooli hoones sisse seadnud mereakadeemia ja Kopli laevaehitustraditsioone hoidev Balti laevaremonditehas.

Hetkel enam kui 30 kohalikku elanikku koondav selts soovib koos linnaga korrastada täna räämas Süsta pargi. Juba on seltsirahvas andnud oma panuse naabrivalve käivitamisega asumi turvalisuse tõstmisse. Nii tallinlastele kui linna külalistele tahetakse hakata tutvustama Kopli vaatamisväärsusi. Oluliseks peetakse ka täna suletud või räämas mereäärse piirkonna avamist linnarahvale.

Probleemiks on seltsil oma ruumide puudumine. Täna saavad nad koosolekute pidamiseks kasutada TTÜ soojustehnika instituudi ruume. Instituut on aga kolimas õige pea Mustamäele. 1937. aastal uksed avanud Kopli funkstiilis torniga seltsimajas teguseb aga I-stuudiumi nimeline kõrgkool, mille tulevik on aga väga ebaselge. Loodetavasti õnnestub asumiseltsil saada oma kasutusse kasvõi osa vanast seltsimajast. Seda enam, et hoone omanikuks on Tallinna linn.

Leppisime asumiseltsi juhtidega kokku, et tuleme neile külla halduskogu komisjonidega. Lisaks hoian neid kursis linnaosa halduskogus ja linnavolikogus arutlusel olevate teemadega.

Muide, sel suvel on plaanis tähistada Kopli tööstusasumi 100. juubelit.

Professorite küla rahvale soovin aga kõige julgemate unistuste täitumist!

Fotol vaade Vene-Balti laevaehitustehase linnakule Esimese ilmasõja aegu.

Põhja-Tallinna vanem vahetas linnaosa halduskogu seljataga koolide hoolekogu liikmeid

2012-01-26T00:49:00.000-08:00

Põhja-Tallinna halduskogu revisjonikomisjoni esimees Rein Saliste sai jaanuari alguses täiesti kogemata teada, et linnaosavanem Karin Tammemägi on juba mullu septembris vahetanud linnaosa koolide hoolekogude liikmeks määratud halduskogu liikmed kas iseenda või linnaosa ametnike vastu.

Linnaosa halduskogu määras oma esindaja igasse linnaosa kooli hoolekogusse 2009. aasta lõpus. Möödunud aasta sügisest hakkas linnas kehtima uus kord, mis andis linnaosavanematele õigus määrata ise oma piirkonna koolide hoolekogude linnapoolsed esindajad. Mitmes linnaosas, ka Põhja-Tallinnas määrasid Keskerakonda kuuluvad linnaosavanemad hoolekogudesse kas iseennast või mõne oma otsese alluva. Muudatustest halduskogusid ei informeeritud. Nii ei andnud ka Tammemägi halduskogu liikmetele teada, et nad enam koolide hoolekogudesse ei kuulu. Samas jätab uus kord linnaosavanemale võimalusse määrata hoolekogusse ka halduskogu liikmeid. Tammemägi ja tema kolleegid seda võimalust kasutanud ei ole. Linnaosa elanike poolt valitud esinduskogu ei saa sellise käitumisega leppida.

Põhja-Tallinna halduskogu koguneb uuel aastal esimest korda 31. jaanuaril. Halduskogu seljataga toimunud vangerdused koolide hoolekogudes tõstatuvad seal kindlasti väga teravalt. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ei võiks enne eelmise aasta septembrit kehtinud olukorda taastada.

Unustatud võimas suurtükitorn

2012-01-24T04:59:00.000-08:00

Kas on võimalik kirjutada raamat Tallinna linnamüürist, seejuures mitte mainides üht suurimat suurtükitorni? Rein Zobel oma 1966. aastal ilmunud linnamüüri ehitusloost rääkivas raamatus seda teinud on. Hilisemad kindlustused olid matnud mälestuse ühest keskaegsest tornist.

Rootsi bastioni põues Linda kuju kõrval puhkavad võimsa Roosikrantsi suurtükitorni alusmüüri kivid. See keskaja lõpus umbes 500 aastat eest ehitatud torn kadus juba 17. sajandi lõpus Rootsi bastioni väiksema eelkäija muldkeha alla. Veel 1690. aastatel olid alles torni kaks maa-alust korrust, kus asus sepikoda, hiljem püssirohukelder.

Toompea linnuse tänase Falgi tee kohal asunud eesvärava kaitseks ehitatud Roosikrantsi tornist on väga vähe teada. Ümara põhiplaaniga torni läbimõõt oli umbes 16,5 meetrit, müüride paksus üle kolme meetri.

Tänapäeval on Roosikrantsi torni vundament osaliselt nähtaval paari aasta eest avatud bastionikäikude muuseumis.

Mida üldse tähendab roosikrants? Roosikrants ehk roosipärg on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega ja mis olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile.

Muide, algselt kandis Roosikrantsi nime hoopis samal ajal ehitatud Paks Margareeta, mis oma tänase nime sai meremeestelt alles 19. sajandil.

Fotol Falgi tee enne Teist ilmasõda. Roosikrantsi torn asus siis Pika Hermanniga enamvähem ühel joonel üleval teisel pool tänavat.

Põhja-Tallinna halduskogu komisjonid survestasid transpordiametit parandama ristmiku turvalisust

2012-01-18T01:33:00.000-08:00

Teisipäeva õhtul pidasid Kamahouse restoranis ühiskoosoleku Põhja-Tallinna halduskogu ettevõtlus- ja korrakaitsekomisjon, et arutada koos linna transpordiameti esindajaga jalakäijate turvalisuse suurendamist Erika-Ristiku-Kopli tänava suurel ja ohtlikul ristmikul.

Sel teemal on linnaosas räägitud juba aastaid, probleemile on pööranud tähelepanu nii linnaosa juhtorganid kui kodanikud. Transpordiamet on aga siiani raiunud, et liiklusohutuse kiireks parandamiseks ristmikul pole võimalik midagi teha.

Linna transpordiameti esindaja Taivo Rüütelmaa kordas ka komisjonide ühiskoosolekul, et küsimus on raha. Lahendus oleks trammitee viimine teisele tasandile või valgusfooride paigaldamine. Lähiaastatel nendeks töödeks aga linnal raha ette nähtud ei ole. Üks lahendus oleks mitte ülekäiguradade, vaid ülekäigukohtade rajamine ristmikule. Viimasel juhul võib jalakäija teed ületada, aga tal ei ole eesõigust autode ees. Paari aasta eest paigutati ristmiku kõrval asuvale kergliiklusteele s-tõke, et pidurdada jalgratturite kiirust trammitee juures. See meede on aidanud õnnetusi vältida.

Koosolekul osalenud Tallinna tehnikakõrgkooli esindajad rõhutasid sobiliku lahenduse leidmiseks uuringu tegemise vajadust.

Rüütlemaa vastus neile oli, et uuringut pole mõtet teha enne, kui on näha suvel rajatava Skoone bastioni ringtee ja sellega kaasneva uue liikluslahenduse mõju piirkonna liikluskoormusele.

Komisjoni liikmed pöörasid aga tähelepanu, et kui ka Skoone ringtee käivitub, ei mõjuta see ju jalakäijate arvu kõnealusel ristmikul. Vaja oleks kiireid meetmeid jalakäijate turvalisuse parandamiseks. Seda enam, et pärast Kamahouse restorani avamist on jalakäijate arv ristmikul veelgi kasvanud. Ühe võimalusena pakuti välja ohutsusaarte rajamine sõiduradade vahele. Üks selline on seal juba täna olemas.

Telliskivi seltsi esindaja Andres Aguraiuja tutvustas seltsi kriitikat ameti poolt hetkel välja pakutud Kalamaja-Pelgulinna uue liiklusskeemi suhtes. Telliskivi tänava osaliselt ühesuunaliseks muutmine lõhuks ühenduse kahe asumi vahel. Rüütlemaa teatas, et amet tegeleb praegu võimaliku parima lahenduse modelleerimisega. See saab valmis umbes kuu aja jooksul.

Nii mina kui linnaosavalitsuse esindaja rõhutasid, et kui ristmiku turvalisusprobleemidele on pööranud aastaid tähelepanu nii kohalik võim, ettevõtjad kui linnakodanikud, on piirkonnas väga suur poliitiline surve lahenduste leidmiseks ja võimalikult kiiresti. Transpordiamet peab sellega arvestama.

Kõrgkooli esindajad lubasid oma võimalikus uuringus pakkuda välja sobivad odavad ja kiired lahendused jalakäijate turvalisuse parandamiseks.

Rüütlemaa lubas suhelda koheselt Tallinna trammi- ja trollibussikoondisega, et vähendada trammide kiirust kõnealuse ristmiku ületamisel.

Komisjon otsustas: toetada võimalikult kiirete lahenduste leidmist jalakäijate turvalisuse tõstmiseks Erika-Ristiku-Kopli tänava ristmikul, samuti selleks vajaliku liiklusuuringu läbiviimist.

Komisjon koguneb taas hiljemalt märtsi alguses, et tutvuda transpordiameti poolt pakutava piirkonna uue liikluslahendusega ning ristmiku liiklusuuringu lähteülesandega. Siis on lubanud tulla tutvustama Soo tänava kapitaalremondi uuendatud projekti ka linna kommunaalameti esindaja.

Kus asus Paksu Margareeta väiksem õde?

2012-01-15T08:37:00.000-08:00

Kui satute Tallinnas draamateatri kõrval asuva kohtuhoone ette, siis asute keskaegse Tallinna linnamüüri ühe võimsama torni, Paksu Margareeta väiksema õe suurtükitorni Lurenburg kunagisel asemel.

Lurenburg oli üks viimaseid toonase Revali linnamüüritornidest, mille ehitus algas päris keskaja lõpus 1538. aasta paiku ja lõppes 1554. aastal, Liivi sõja eelõhtul. Muide, huvitava kokkusattumisena sai just samal ajal valmis ka keset raekoja platsi asunud vaekoda, mis samuti tänaseks linnapildist kadunud.

Tegelikult võib Lurenburgi pidada juba linnakindlustuste uue põlvkonna esindajaks. Tol perioodil oli asutud keskaegse linnamüüri ette rajama esimesi muldkindlustusi, tulevase võimsa bastionivööndi eelkäijaid. Üks kõrge vall kerkis tänase Vabaduse väljaku ääres Harju tänava kohal asunud Harju väravast Karja väravani. Viimane asus Suur-Karja tänava otsas praeguse korstnapühkija kuju kohal. Eesväravad ulatusid aga otsapidi tänase pangahooneni Suur-Karja 20. Karjaväravale andsid nime Tallinna ja Toompea elanike kariloomad, keda seltkaudu linna ümbritsenud karjamaale ja Tatari tänava ääres asunud Karjallikale aeti.

Lurenburgi torn oli siis mõeldud osana uuest kindlustusliinist, tema ülesandeks oli anda kahurituld ka piki vallikraavi. Et kaitsevallist läbi pääseda, rajati torni kõrvale muldkehasse vallivärav. See linnast välja viinud tee kattub suures ulatuses tänase Georg Otsa tänavaga.

Oma põhiplaanilt oli uus suurtükitorn väga sarnane Paksu Margareetaga, aga mahult natuke väiksem. Poolümar kolme korrusega võimas torn rohkete suurtükiavadega. Lameda katusega kaetud torni diameeter oli 20,4 meetrit ja kõrgus 18 meetrit.

Kust torn sellise põneva nime sai? Algselt kasutati nimevarianti Luerborch, mis aga õige pea Lurenburgiks muutus. Seda nime on seostatud keskajal Karja tänavas kinnisvara omanud linnakodanik Lueriga, aga ka alamsaksakeelse sõnaga luren. Õige, just sellest sõnast on tulnud eesti keelde sõna luurama.

Lurenburgi torn sai Tallinna linna kaitsta vaid napid kaks sajandit. Vana torn lammutati 1767. aastal bastionisüsteemide laiendustööde käigus. Selle asemele kerkis suur poolbastion. Vähem kui sajand hiljem kustutati aga Tallinn lõplikult kindluslinnade nimekirjast ning vanu müüre, valle ja väravaid asuti hoogsalt lammutama. Nii kerkis tasandatud vallikraavi ja muldkindlustuste kohale 1893. aastal ehitatud ringkonnakohtu uus hoone osaliselt Lurenburgi vundamendile. See baltisakslase Bernhardti poolt projekteeritud maja on üks väljapaistvamaid neorenessanss-hooneid väljaspool vanalinna. Pärast purustusi 1944. aasta märtsipommitamises ehitati kohtumajale lisakorrus.

Juba enne kohtumaja oli aga Karjavärava esisel tühermaal saanud esimese uue hoonena valmis 1883. aastal uksed avanud reaalkool.

Karjavärava suurt kompleksi uuendati veel 1776. aastal, misjärel nimetati see ümber Mihkli väravaks. Ju oli põhjus selles, et raad oli keelanud loomade läbi linna karjamaale ajamise. Uhket väravasüsteemi asuti lammutama 1820. aastatel, mil tõmmati maha 31-meetri kõrgune võimas keskaegne peaväravatorn ja eesväravad. Vallivärav pidas kauem vastu ja lammutati 1849. aastal, et teha ruumi tihenevale liiklusele. Kuni 1886. aastani tegutses edasi Karjavärava kõrval praeguse Savoy hotelli kohal asunud vana vesiveski, mis sai vett vallikraavist linnamüüri, hiljem bastionivööndi ääres.

Karjavärava eesväravate kohale ehitati 1900. aastal Tallinna klubi esinduslik hoone. Tegemist oli privaatse härrasmeestesaloniga. Nõukogude ajal tegutses selles majas pikalt postkontor, viimase paarikümne aasta jooksul on seal endale kodu leidnud mitmed pangad.

Vana vesiveski ees asunud linnavahtkonna maja jäi aga täpselt sajandi eest ehitatud Soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud uhke viiekorruselise hoone alla. Saksa teatri, tänase draamateatri maja selle ees üle Pärnu maantee oli saanud valmis juba 1910. aastal. Enne teatrihoone ehitus asus samal kinnistul aga üks Tallinna esimesi kinosid. Muide, kui poleks alanud Esimest ilmasõda, oleks kogu Tallinna kesklinn ehitatud täis suuri, laiade promenaadide ja väljakute ääres asuvaid juugendstiilis hooneid. Kaasaegne linn oleks neelanud ka suurema osa vanalinnast. Saarineni Suur-Tallinna projekt jäi aga vaid uhkeks unistuste linnaks.

Maantee keset kaubamaja ja viimane hoone

2012-01-13T09:53:00.000-08:00

Olen kunstiakadeemia krundi ajaloost ka varem kirjutanud. Nii Härjapea jõest kui seal asunud Päästekomitee majakesest.

Täna seisab kõrgkooli uue uhke hoone ehitus naabermaja Tartu maantee 7 ühe korteriomaniku vastuseisu taga. Tegemist on ühe viimase majaga, mis alles ajaloolisest Tartu maantee hoonestusest.

Keskajal sai Tartu-suunaline maantee alguse Viru väravatest. Nii algas veel enne Teist ilmasõda Tartu maantee, tollane Suur Tartu maantee Estonia puiestee äärest tänase Meloni kaubamaja kohalt, kulges risti üle pärast sõda rajatud Kaubamaja tänava ja siis keset tänast Tallinna kaubamaja.

Sealtsamast, praeguse Meloni kaubamaja kohalt algas toona ka Maakri tänav, mis nüüdse Rävala puiestee suunas liikus. Suurem osa 1960. aastal avatud Tallinna kaubamajast, samuti kaubamaja esine ala oli aga toona Kalevi aiana tuntud suur spordiväljak. Kogu see piirkond põles märtsipommitamises lagedaks.

Ka Laikmaa tänav raiuti pärast sõda risti läbi Tartu maantee. Vana maantee otsejoones kulgev siht on alles kunstiakadeemia kinnistu juurest. Täna tühjana seisva kinnistu vastu ehitati 1970. aastate lõpus ametiühingute suur maja, mis 2004. aastal City Plaza kõrghooneks ümber ehitati. Need hooned müürisid kinni ajaloolise Väike-Tartu maantee (hilisema Sakala) tänava alguse. See tänav jäi suurelt osalt 1940. aastate lõpus rajatud Lenini, tänase Rävala puiestee alla.

Edasi kulgeb Tartu maantee üle Kivisilla tänava, mis on saanud nime tänava all torru aetuna mere suunas voolava Härjapea jõe ja selle kunagise silla järgi. Enne sõda kandis Kivisilla tänav Schubbe, pärast sõda Anvelti tänava nime. Just Kivisilla tänava ristil on täna alles kaks 1930. aastate teises pooles ehitatud esinduslikku viiekorruselist kivimaja, Tartu maantee 7 ja 6. Muide, Tartu maantee 7 majas asus vanasti Tallinna suurim kalapood.

Kivisilla tänavast edasi on Tartu maantee ajaloolisest hoonestusest alles vaid 17. sajandist pärit Jaani Seegi kirik ja kõrghoone sisse jäänud endise vaestemaja paekivist fassaad. Samuti 1904. aastal uksed avanud koolimaja aadressil Tartu maantee 23. Kogu see piirkond on Tallinna vanim agul, millest säilinud kirjalikke teateid. Kivisilla agulis pidalitõbiste eraldusmaja ehituseks annetuste tegemiseks andis paavsti esindaja loa juba 1237. aastal.

Enne sõda liitus Tartu maanteega 1983. aastal valminud ministeeriumihoone, tänase Tallinna ülikooli instituudi kohal Raua tänav. Teiselt poolt jooksid maanteesse Pääsukese ja Tornimäe tänavad, mille vanad sihid on lõhkunud kõrghooned ja uus maantee. Nüüdne Viiralti tänav kandis aga vanasti Janseni tänava nime. Liivalaia tänava ristil jooksis 80 aasta eest Tartu maanteesse Klaasingi, hilisem Paberi tänav.

Kümne aasta eest rajatud Tartu maantee läbimurre alias Rävala puiestee pikendus muutis vana maantee sihi kõrvaltänavaks, millesse toob natuke elu sealt siiani kulgev trammiliin.

Tartu maantee ajaloost Liivalaia tänava ristist edasi kirjutan juba eraldi loos.

Esimesel fotol vaade kunstiakadeemia tühjalt seisvale kinnistule ja Tartu maantee ajaloolisele sihile. All ääres paistavad Tartu maantee 7 ja 6 majad. Hästi on näha, kuidas City Plaza müüris kinni kunagise Suur Tartu maantee ja Väike-Tartu maantee ristumiskoha (foto ERR).

Teine foto on tehtud 1960. aastatel vaatega Liivalaia, toonase Paberi tänava poolt Kivisilla, tollase Anvelti tänava suunas. Puumajad lammutati kümmekond aastat hiljem.

Tallinna kunagine püha kolmainsus: Nevski kabel, kirik ja katedraal

2012-01-12T06:02:00.001-08:00

Toompeal kõrguvat Aleksander Nevski katedraali teavad kõik. Omal ajal venestamise sümbolina kerkinud õigeusu pühakojast on saanud tänase Tallinna üks peamisi turismiobjekte. Aga kas teatsite, et sajandi eest oli tollases Revalis ka 1547. aastal pühakuks kuulutatud Aleksander Nevski kabel ja kirik?

Tänase Siselinna kalmistu vanim osa on 1775. aastal rajatud endine vene õigeusuliste Aleksander Nevski koguduse kalmistu. 1856. aastal lasksid Tallinna kaupmehed Aleksandr Jermakov ja Ivan Germanov ehitada kalmistule Aleksander Nevskile pühendatud kivikiriku. Ilus pühakoda hävis Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel 9. märtsil 1944. Kiriku aseme lähedal Veerenni asumi piiril kalmistu värava juures on säilinud punastest tellistest kabelihoone.

Vene turule, keset tänast Viru ringi ehitati 1888. aastal väike õigeusu kabel, mille kaitsepühakuks kinnitati venelaste rahvuskangelane Aleksander Nevski. Pühakoda lammutati 1922. aastal (samal ajal tõmmati Vabaduse väljakul maha ka Peeter Suure monument). Rotermanni maja ligidale tulpkabeli asemele Roman Nymani projekti järgi rajatud bütsantsi stiilis kabel avati Jordani pidustusteks ehk Jeesuse Kristuse ristimispäevaks. Nii voolas seal pühitsetud vesi kuldsest kraanist carrara marmorist raiutud vaasi. Kivikabelit kasutati aasta ringi.

Ja nüüd jõuame Aleksander Nevski katedraali sünnilooni. 19. sajandi teises pooles laius tänase katedraali kohal aed, mille keskele taheti Balti parunite poolt püstitada monument usuisa Martin Lutherile. Alanud karmi venestamispoliitika tõttu jäi see aga ära. Venestamise eestvedajaks oli tsaarivõimu siinne kõrgeim esindaja Eestimaa kuberner Sergei Šahhovskoi. Viimasele ei meeldinud, et tema Toompea lossis asunud ameti- ja eluruumidest paistaks protestantide pühamehe kuju. Nii sündis idee ehitada selle asemele võimas õigeusu kirik ja pühitseda see 13. sajandil Läänekiriku ekspansiooni peatanud mehele. 650 aasta eest toimunud võitlus polnud oma aktuaalsust kaotanud ka 19. sajandi lõpu Revalis.

Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakiriku nurgakivi pandi 1894. aastal. Samal aastal krooniti ka Venemaa viimane imperaator. Sajandivahetuseks kuus aastat hiljem oli uhke katedraal valmis. Ja kuigi veerandsada aastat hiljem peeti Eesti Vabariigi ajal Riigikogu tasemel korduvalt plaani kirik lammutada või ümberehitada, seisab kuldsete kuplitega pühakoda Toompeal täies hiilguses tänaseni.

Fotodel:
1. Nevski katedraali nurgakivi panek 1894. aastal.
2. Märtsipommitamises hävinud Nevski kirik.
3. Vaade vana pritsimaja eest Nevski kabelile Vene turul. Paremal asuva puust turuhoone asemel on täna Viru hotell. Turuhoone ees oli näha liikumas ka tollast trammi.

Keskerakond oli omal ajal isegi tasuta sõitu lubava valimisreklaami vastu

2012-01-12T03:52:00.000-08:00

Iseenesest ju tore, et keskerakondlik linnavõim on asunud lõpuks toetama sotside ideed tasuta linnatranspordist. Samas on meelemuutus ikka väga radikaalne. Natuke enam kui kuu aasta eest oli linnavalitsus mitte ainult tasuta sõidu, vaid isegi opositsioonipartei selleteemalise valimisreklaami paigaldamise vastu.

Tallinn keelas sotside valimisreklaami

24.08.2005 08:59

Tallinna linnavalitsus ei andnud sotsiaaldemokraatidele luba paigutada ühele
trammile valimisreklaami, milles sotsid lubasid seista selle eest, et aastal
2009 saaks pealinnas sõita tasuta ühissõidukitega.

Opositsioonipartei pakutud tekst: “Sotsiaaldemokraadid lubavad: tasuta
ühistransport nelja aastaga!? äratas kahtlust Trammi- ja Trollibussikoondise
(TTK) haldusdirektoris Leonid Mihhailovis, kes pöördus esmaspäeval Tallinna
ettevõtlusameti poole.

Ameti juhataja Kairi Teniste allkirjaga äraütlev vastus valmis juba sama
päeva õhtuks. “Reklaam sellisel kujul on tallinlaste suhtes õiguslikust
seisukohast eksitav, osutas Teniste reklaamiseaduse rikkumisele. Tema
hinnangul seisneb eksitamine selles, et juba praegu on mitmele
elanikegrupile (väikelapsed, pensionärid alates 65 aastast) ühistransport
täiesti tasuta ning bussi- või trammipileti ostjad tasuvad vaid 40% oma
sõidu maksumusest.

“Ühegi töötava tallinlase jaoks ei saa teenus põhimõtteliselt kunagi olema
tasuta – kui ka tallinlane ei peaks iga kord maksma eraldi üksikpileti või
perioodikaardi eest, kaetakse ühistranspordi kulud tema makstavast
tulumaksust, toob Teniste välja kolmanda põhjuse. Linlastele ei tohi tema
väitel jätta muljet, nagu maksaks teenuse eest keegi teine, sest otsene
tasumine asendub kaudsega.

Sotsid näevad valimislubaduse tsenseerimises mitmekordset poliitiliste
huvide konflikti ja ebaausa konkurentsi soodustamist. Keeld tuli ajal, mil
Keskerakond on tõstnud kõrgele sõnavabaduse kaitse loosungi. Lisaks on
Mihhailov Keskerakonnaga seotud linnavolinik ja Teniste Res Publica
poliitiku Ken Marti Vaheri elukaaslane. “Tallinnas on võimul tüübid, kes ise
näitavad igal sammul ülbust seaduse mõtte vastu, olles linna plakateid täis
kleepinud, ütles SDE aseesimees Eiki Nestor.

Keeruline vaidlus Köie tänavas

2012-01-11T00:42:00.001-08:00

Põhja-Tallinna ettevõtluskomisjonil tuli teisipäeva õhtul arutada üht Kalamaja Köie tänavast laekunud keerulist vaidlust.

Nimelt on 8 korteriga Köie 2 majarahvas esitanud rahalise kahjunõude Põhja-Tallinna valitsusele. Põhjus selles, et linnaosavalitsuse retnikuna Köie 2a majas tegutsev autokool ja selle õpilased olevat tekitanud naabermajale rahalist kahju kokku 425 euro ulatuses. Majadel on ühine hoov, mille kaudu pääseb ka autokooli ruumidesse.

Autokooli õpilaste või töötajate poolt olevat põlema pandud 600-liitrine prügikonteiner, lõhutud äärekivi, tekitatud värava lukustamisega prügifirma tühisõiduarveid ja veelekkega ülisuur veearve.

Komisjon kuulas ära kõik osapooled. Kohati läks arutelu väga emotsionaalseks. Selgus, et linnal on kavas Köie 2a hoone müüki panna.

Komisjon tuvastas, et äärekivi lõhkujat ja prügikonteineri süütajat on võimatu tuvastada. Autofirma esindaja tunnistas värava sulgemist nende poolt ja lubas majaelanike esindajale tekitatud kahju hüvitada. Veeavarii kulude puhul toetas komisjon aga linnaosavalitsuse ettepanekut jagada 192 eurone arve autokooli ja majaelanike vahel pooleks. Autokooli inimesed olid sellega nõus, majaelanike esindaja aga mitte.

Kõnealuse vaidluse õppetund on see, et taoliste probleemide korral tuleb majaelanikel või ühistul kutsuda politsei, munitsipaalpolitsei või päästeamet, kes fikseerib võimaliku rikkumise või tulekahju. Vastasel korral on hiljem kahju tekitajat võimatu välja selgitada.

Viis aastat blogiilmas

2012-01-07T01:10:00.000-08:00

Täna viis aastat tagasi tegin oma esimese sissekande blogisse. Selle pika aja jooksul olete saanud lugeda enam 1250 lugu poliitikast, ajaloost ja minu tegemistest. Kokku mitme raamatu jagu materjali.

Lõppenud aasta jooksul tegin blogisse ligi 150 sissekannet, mida loeti iga kuu üle 12000 korra. Võrreldes eelmiste aastatega on blogilugde arv tublisti vähenenud. Põhjus lihtne: üha enam võtab igapäevasest infovahetusest enda peale Facebook. Lühemad lood ja kommentaarid saab sinna kirja pandud. Aga ka lingid kõigile minu blogilugudele.

Eks blogi ongi pikemate tekstide tarvis. Läbi aastate olen lähtuvalt oma ametist keskendunud Tallinna poliitiliste arengute kajastamisele ja kommenteerimisele. Olen ainuke linnavolikogu ja Põhja-Tallinna halduskogu liige, kes pidevalt esinduskogudes toimuvast blogilugejatele ülevaateid koostab.

Teine minu vana kirg ja huvi on ajalugu. Eelmisel aastal võtsin ette Tallinna ülipõneva ajaloo. Olen püüdnud leida ajalooteemasid, millest netiilmas vähe kirjutatud. Ja samas on viie aasta eest kirjutatud Tallinna linnavõimust rääkivad lood muutunud juba ise osakeseks ajaloost.

Korraliku blogi pidamine nõuab lisaks kindlatele teemadele ka aega ja järjepidevust. Endalegi uskumatult on neid kõiki viie aasta jooksul pidevalt jätkunud.

Minu käest on küsitud, et kas ma tagantjärgi oma sissekandeid muutnud olen. Jah, aga vaid selleks, et mõnda fakti täpsustada või täiendada. Valdavalt on need muudatused puudutanud ajalooteemalisi sissekandeid.

Avaliku blogi lahutamatu osa on tema lugejad. On tore, et aastatega on minu blogil kujunenud oma püsilugejad. Teid kõiki tahan siinkohal südamest tänada.

Uute kohtumisteni blogirindel!

Eelmine Saksa vulkaanipurse pani rahvad liikuma

2012-01-04T00:10:00.001-08:00

Vähesed teadsid enne eilset, et Loode-Saksamaal asub Eifeli mäestik, kus kõigele lisaks veel salapärased uinunud vulkaanid peidus on.

Laachi (Laacher See) vulkaan purskas viimati 12900 aastat tagasi ehk siis umbes 11000 aastat enne Kristust. Võimas purse külvas hävingut suurel maa-alal. Ometigi ei ole vana vulkaanituha alt leitud loomade ega inimeste jäänuseid. Tundub, et katastroof ei tulnud väga ootamatult.

Toona kestis vulkaaniline aktiivsus tulevasel Saksamaal päris pikalt. Ulmi vulkaan purskas veel paartuhat aastat hiljem. Hävinud maa ei toitnud enam ja sealsed muinasrahvad hakkasid ida suunas liikuma. Nii põhjendavad arheoloogid Ahresnburgi-Lingby arheoloogilist tüüpi materjali, kivist nooleteravikud ja muu taolise levikut kuni Dnepri jõeni välja. Looduskatastroof segas oluliselt Euroopa tollast rahvastikku.

Mis aga juhtus tol kaugel ajal Eestis? Kliima soojenes ja üha kiiremas tempos. Põhja-Euroopas oli lõppemas jääaeg. Just Laachi vulkaanipurske aegu moodustus liustike sulamisveest tulevase Läänemere nõos jääpiiri ette väiksemate järvede ühinemisel Balti jääpaisjärv. Valdav osa Eestist ja kogu Läti ala olid jääst vaba, kuid suures osas veel paisuvee all. Samast ajast on pärit ka esimesed inimasutuse jäljed Lõuna-Leedust ja Riia lähedalt Laukskolast. Kütid-korilased lõid oma laagriplatsid veekogude äärde. Maa oli kaetud kidura taimestikuga. Võimalik, et elati juba ka Eesti aladel. Igatahes on Puurmanni lähedalt leitud kaks mammuti purihammast, mis dateeritud aastasse 10000 enne Kristust.

Jeruusalemm, Vaestepatuste ja Hansapank

2012-01-03T22:43:00.000-08:00

Kolmekuningapäeva eel on sobiv hetk küsida, kas teate kus asub Tallinnas Jeruusalemma mägi, kuhu omal ajal viis Vaestepatuste yänav. Kas teatsite, et Hansa-, tänane Swedpanga maja asub vanal Võllamäel, kus vahepeal seisis Euroopa suurimaid kirikuid?

Kitsas ja porine Vaestepatuste tänav algas veel 20. sajandi esimestel kümenditel Tõnismäelt hilisema Pronkssõduri platsi juurest. Tänava algus kuni Pärnu maanteeni muudeti 1930. aastate teises pooles moodsa arhitektuuriga Hariduse tänavaks.

Üle Pärnu maantee kulges Vaestepatuste uulits otsejoones läbi tänase Kosmose kino kuni Liivalaia tänavani, mis toona oluliselt kitsam oli. Vaestepatuste tänav kadus linnapildist pärast Teist ilmasõda, kui Pärnu maantee ja Liivalaia tänava vaheline hoonestus suures osas maha põles. Selle tänava sihti meenutab täna vaid kollane kõrge kivimaja Kosmuse kini kõrval.

Vaestepatuste tänav sai oma nime kahe sihtkoha järgi. Tänase Swedpanga maja kohal ja taga asub ajalooline Võllamägi, kus keskajal linna kurjategijad oma otsa leidsid. 1929. aastatel ehitati vanale Võllamäele uhke metodistikirik, mis olevat olnud toona selle konfessiooni üks suuremaid pühakodasid Euroopas. Tänase Vana-Veerenni tänava ääres asunud pühakoda hävis 1944. aasta märtsipommitamises. 1970. aastal sai sealsamas valmis kolhoosiehituse 8-korruseline peamaja, mis paarkümmend aastat hiljem Hansapanga majaks ümber ehitati ja laiendati.

Võllamäelt viis vana teesiht edasi ajaloolisele Jeruusalemma mäele tänase ühisgümnaasiumi hoovis. Jeruusalemma mägi oli omal ajal Toompea vangide hukkamispaigaks. 11. septembril 1560 toimus seal Liivi sõja käigus suurem lahing, kus tallinlased venelaste väesalga purustasid.

Kuna lahingus hukkus hulk nimekaid Toompea aadlikke ja linnakodanikke, nende seas ka kümme Mustpeade vennaskonna liiget, jäädvustati lahing tänini säilinud õlimaalil, mille võimalik autor on Lambert Glandorp. 450 aasta eest valminud Mustpeade või Glandorpi epitaafi nime all tuntud maalil on kujutatud ja nimeliselt ära toodud kümme vennaskonna liiget, kes lahingus vaenlase käe läbi langesid. Ka on maalil vanim teadaolev Tallinna vaade.

Põhja-Tallinna halduskogu vaidles ehitusjoone ja miljöösobivuse üle

2012-01-03T05:24:00.000-08:00

Eelmise aasta 20. detsembril pidas Põhja-Tallinna halduskogu aasta viimase koosoleku. Kuna ma ise sellel osaleda ei saanud, panen siia üles ametliku protokolli.

1. Suur-Laagri tn 7 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine.

Ettekandja Vladimir Velman: Detailplaneeringu ülesanne on Põhja-Tallinnas asuva 50% elamumaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine 100% elamumaaks ja ehitusõiguse määramine ühe 3korruselise (sh katusekorrus), maaaluse korrusega ühe korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.
15. detsembril toimunud maakomisjon oli seisukohal, et esitada detailplaneering halduskogule kooskõlastamiseks.

Rein Põdra: Suur-Laagri 7 on planeeritud üksik elamu. Planeeringu ülesandeks on planeerida samasse keskkonda analoogselt mõjuv korterelamu, mis sobiks naaberelamutega. Elamul on kaks korrust, lisaks katuse- ja keldrikorrus. Üldpindalaga 731 m2. Lubatud on ehitada ka üks abihoone.

Kuna hoone jääb muinsuskaitse alasse, on ka vastav uuring tellitud. Elamu paikneb tänava ääres, kõnnitee piiril ja ühel ehitusjoonel kõrval asuvate kortermajadega. Sissesõit hoovi toimub tänavalt. 60% hoovist on haljastuse all. Krundil on kaks parkimiskohta. Lastele mänguväljak.

Tänavalt veetakse uus elektritrass ning ühendatakse uue alajaamaga, mis hakkab paiknema lähedal asuva lasteaia territooriumil. Olemasolev alajaam on 30 aastat vana, amortiseerunud ning kuulub hävitamisele.

Uuel elamul on planeeritud sooja- ja soojaveevarustusena kasutada maagaasi katelt. Tallinna Küttest sai küsitud kaugkütte tehnilisi tingimusi ning selgus, et maja asukoha tõttu oleks soojakadu liiga suur ja kaugküte ei ole otstarbekas selle elamu jaoks.

Vladimir Velman: Arutades maakomisjonis seda detailplaneeringut, minul küll küsimusi ei tekkinud. Minu meelest on see hea planeering. Ka naabritega on teema läbi arutatud ning mingeid proteste ei ole järgnenud. Kuid kolleegid, kellel on küsimusi? Oleg, kas Sina oled rahul sellise planeeringuga?

Oleg Žemtšugov: Muidugi. Vastasel korral ei oleks see planeering jõudnud halduskogusse.

Jaan Sotter: See planeering on väga hea, sest siin on järgitud 19. sajandi tavasid. Siin polekski vaja aega raisata kooskõlastustele ja arutlustele. Võiks kohe töödega alustada.

Vladimir Velman: Kui küsimusi ei ole siis panen Suur-Laagri tn 7 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisele. Poolt 12 halduskogu liiget. Vastu ja erapooletuid ei ole.

Otsustati: Kooskõlastada Suur-Laagri tn 7 kinnistu detailplaneering.

2. Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine.

Ettekandja Vladimir Velman: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Sõle tn 50a kinnistu kaheks krundiks, millest ühele krundile jääb olemasolev 2korruseline garaaž ning teisele hoonestamata krundile määratakse ehitusõigus kuni 3 maapealse ja maaaluse korrusega äri- ja teenindushoone ehitamiseks. Moodustatakse riigi reservmaale ärimaa sihtotstarbega krunt ning määratakse ehitusõigus kuni 5korruselise ärihoone ehitamiseks ja moodustatakse riigi reservmaast ja reformimata riigimaast transpordimaa sihtotstarbega krundid perspektiivse tänavamaa tarbeks ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt ning krundipiiride korrastamiseks kaks ajutist ärimaa sihtotstarbega krunti.

Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Maakomisjoni seisukoht oli esitada detailplaneering halduskogule kooskõlastamiseks.
Heido Jänes: Tallinna üldplaneeringu alusel asub planeeritud ala perspektiivse magistraaltänava ehk kavandatava Pelgulinna möödasõidutee koridoris. Planeeritud lahendus arvestab perspektiivse Pelgulinna möödasõiduteega. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud alale, ehk siis endisele raudteekoridori maaalale, ette nähtud haljaskoridor ja liikumisrada (soovitatavalt kuni 50 meetri laiune hoonestusvaba haljasriba). Detailplaneeringus on kavandatud haljaskoridori ja liikumisraja tarbeks sotsiaalmaa (krunt pos 5). Haljaskoridori laiuseks on kavandatud 20 meetrit, mille tingis asjaolu, et Pelgulinna möödasõiduteelt mahasõite kruntidele pos 1 ja pos 2 ei lubata, mille tõttu tuleb nii olemasoleva garaaži, kui ka kavandatud ärihoone juurdepääsutee rajada Paavli tänava pikenduselt (krunt pos 9), mis on juurdepääsuteeks kruntidele pos 1 ja pos 2. Juurdepääsuteele on kavandatud tänavahaljastus ühepoolselt, kuna tee on kavandatud vahetult hoonete äärde. Planeeringus kavandatud ärihoonete rajamine soodustab piirkondlikku ettevõtlust, loob juurde täiendavaid töökohti ja aitab lahendada nii praeguse kui ka tulevase elanikkonna tarbevajadusi.

Vladimir Velman: Kolleegid, kas on küsimusi? Kui ei siis panen hääletusele Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamise. Poolt 12 halduskogu liiget, seega vastu ja erapooletuid ei ole.

Otsustati: Kooskõlastada Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering.

3. Põhja pst 13/Niine tn 1 kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine (TLPA esindaja osavõtul).

Ettekandja Vladimir Velman: Detailplaneeringu eesmärgiks on Põhja pst 13/Niine tn 1 kinnistule maakasutuse sihtotstarbe muutmine 100% elamumaast 80% elamu ja 20% ärimaaks ning ehitusõiguse määramine kuni 4korruselise maaaluse korrusega korterelamu ehitamiseks. Lisaks on krundi heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovarustuse põhimõtete määratlemine.

Maakomisjoni seisukoht oli esitada detailplaneeringu eskiis halduskogule teisele lugemisele Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja osavõtul.

Raivo Kotov: See krunt asub siit üle tee. Üldiselt on kõik juba eelmisel korral räägitud, kuid lühidalt. Põhiliselt toimub parkimine maja all. Kaks parkimiskohta asub kinnistul. Krundil on väike mänguväljak. Ehitusjoon on kehtestatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt – Põhja pst poolt 6 meetrit sõiduteest ja Niine tn poolt 3 meetrit sõiduteest. Eelmisel korral tekkis diskussioon sellest, et Niine tn poolt võiks sõidutee vaheline ala laiem olla, et jääks ruumi kõnniteele ja haljastusele. Võtsin välja detailplaneeringu eskiisi kaustast väljavõtte koostatavast Põhja-Tallinna üldplaneeringust. Siin on näha, et Niine tn äärde ei ole ette näha haljastust. Haljastus on ettenähtud kinnistul 30% ulatuses ning see nõue on täidetud.

Teine kaart on mul Kalamaja miljööväärtusliku piirkonna kaart, kus on näha, et hetkel ei ole see piirkond miljööväärtuslik, kuid kokkuleppeliselt laiendatakse miljööväärtusliku ala piire ning siis jääb Niine tn sinna sisse, koos planeeritava kinnistuga. Arvestatud on, et Niine 3 on miljööväärtuslik hoone, Niine 5 väärtuslik hoone ja neid hooneid ei lammutata. Niine tn 7 planeeritav hoone ja on samuti 3 meetrit sõiduteest.

Peep Moorast: Planeerija puudutas just neid punkte, millest tahtsin rääkida. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vaatas antud planeeringu läbi 15. märtsil 2011. Küsimus oli Niine tn äärses ehitusjoones. On öeldud, et planeeritav hoone kavandada tänava äärde ehitusjoonele, mis on määratud Tallinna Linnavolikogu 22.06.2010 otsusega nr 168, kus on kehtestatud Niine tn 7 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud ehitusjoon. See on 3 meetrit sõiduteest. Mis puudutab Põhja pst, siis seal on tõesti teine ehitusjoon, mis arvestab Niine tn 2 ja Soo tn ning Põhja pst äärset kehtivat planeeringut.
Samas on linnaplaneerimise amet seisukohal, et planeeritav Niine 1 hoone ei peaks asuma kinnistu nurgas, sest Niine tn ja Kotzebue tn vahele on kavandatud kolm 4korruselist hoonet ning need ei peaks olema liitunud vaid eraldatud, et tänavaruumis tekiks liigendatus.

Jaan Sotter: Märkus. Miljööväärtuslikud hooned ei ole muinsuskaitse all, seega võib neid lammutada. Taastamine on kallis. Järgmine küsimus oleks haljastuse kohta, kas on lubatud olemasolevad puud maha võtta?

Niine tn 9 on ehitusjoon 6 meetrit, nagu algselt 19. sajandil ette oli nähtud. Eesti ajal pandi 3,2 sülda. Kehtestati uus ehitusjoon. Kui Niine tn 9 tehakse sama trikk, mis Graniidi 4, lammutatakse, kas siis läheb ka ehitusjoon 3 meetrile sõiduteest?
Vladimir Velman: Päris nii see olla ei saa.

Jaan Sotter: Näete, lugupeetud halduskogu, iga hoone puhul otsustatakse eraldi. Vanasti pandi ehitusjoon kogu tänava ulatuses paika, miks me nüüd tuleme mõnele ärimehele vastu? See on tahtlik miljöö hävitamine.

Peep Moorast: Vastavalt Linnavolikogu otsusele Tallinna Linnaplaneerimise Amet toetab Põhja pst 13/Niine tn 1 lahendust. Mis puudutab puid, siis vastavalt linnavalitsuse määrusele kolmanda ja neljanda klassi puudele esitab omanik raieloa taotluse ja võib need puud maha võtta. Esimese ja teise klassi puid omanik hävitada ei tohi.

Raivo Kotov: Seal on neljanda ja viienda klassi puud.

Peep Moorast: Neljanda klassi puude puhul tuleb teha asendusistutus. Viienda klassi puid asendama ei pea.

Alo Ehasoo: Kuidas on mõeldud külaliste autode parkimine? Kas tänava äärde? Olen hr Sotteriga nõus, et ehitusjoont ei tohiks vähendada.

Peep Moorast: Vastupidi – omanikuga on tehtud kokkulepe, kus omanik loovutab linnale 124m2 maad.

Alo Ehasoo: Seda ei pea kingitusena võtma. Omanikul ei jäägi muud üle.

Oleg Žemtšugov: Küsimus projekteerijale. Niine tn 1 vastaspoolel, kui lai on ehitusjoon Niine tn 1 vastaspoolsel tänaval sõiduteest?

Peep Moorast: Arvan, et 1,5 meetrit. Mitte rohkem.

Oleg Žemtšugov: Ühel pool on ehitusjoon 1,5 meetrit sõiduteest ja teisel pool 3 meetrit. Kui nihutada seda 3 meetrist ehitusjoont 6 meetrile, siis kas teile ei tundu, et linnaruum läheb tasakaalust välja?

Vladimir Velman: On veel küsimusi? Kui ei siis panen Põhja pst 13/Niine tn 1 kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamisele. Poolt 9 halduskogu liiget, vastu 2 halduskogulast ja 1 on erapooletu.

Otsustati: Kooskõlastada Põhja pst 13/Niine tn 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis.

4. Graniidi tn 4 kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine (TLPA esindaja osavõtul).

Ettekandja Vladimir Velman: Detailplaneeringu eesmärgiks on Graniidi tn 4 kinnistule kuni 2korruselise üksikelamu ehitamiseks ehitusõiguse määramine, krundi hoonestatava ala piiritlemine, heakorrastuse ja haljastuse ning tehnovarustuse põhimõtete määratlemine. Lahendusega viiakse kavandatav hoonestus vastavusse Kalamajale iseloomuliku linnaruumiga.

Maakomisjoni seisukoht oli esitada detailplaneering halduskogule kooskõlastamiseks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja osavõtul.

Ilmar Heinsoo: Käesolev detailplaneering käsitleb Graniidi tn 4 kinnistut. Kinnistul asuvad erinevatel aegadel püstitatud 1korruseliste hoonete varemed. Kinnistu omanikel on soov abihoonete varemed lammutada ja kunagise, praegu varemetes elamu-pagaritöökoda asemele püstitada 2korruseline üksikelamu. Kinnistu asub vanalinna muinsuskaitseala kontaktvööndis ning linnaehituslikult olulises piirkonnas, Kalamaja miljööväärtusliku piirkonna kaardil on hooned tähistatud vähemväärtuslikena. Üksik hoone planeeritakse asukohta, kus hoone sellel kinnistul ajalooliselt on paiknenud – kinnistu põhjaserva ja kus seda Graniidi tn 2 ja Soo tn 43 kinnistutest eraldavad paekivist tulemüürid. Sellise lahenduse korral jääb ülejäänud osa krundist avatuks lõunapäikesele ja on võimalik säilitada kinnistul kasvavad puud. Elamu arhitektuurse lahenduse määrab tulemüüride asukoht kinnistul. Hoone väliskuju on lihtne - ühepoolse 10o kuni 30o kaldega tulemüüri poole tõusva katusega. See on inspireeritud Tallinna agulitele iseloomulikest analoogsetest tulemüüriäärsetest hoonetest. Seinte viimistlusel kasutada erisuunalist laudist ja krohvipinda. Kaldkatuse katteks valtsprofiilplekk.

Peep Moorast: Räägin natuke taustast. Siin on tekkinud selline olukord, kus planeering on koostatud vastavalt projektile. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis projekteerimise tingimused, vaadati läbi mahud mida soovitakse projekteerida ning tehti otsus detailplaneeringu koostamiseks. Linnaplaneerimise amet on planeeringu vaadanud läbi ning nõustunud sellega. Täiendavalt arutasime seda planeeringut 22. novembril, seoses Põhja-Tallinna Halduskogu ettepanekuga. Otsustati koostada Põhja-Tallinna Valitsusele ja Põhja-Tallinna Halduskogule järelpärimine, kus nõutakse põhjendust oma negatiivsele seisukohale. Olete selle kirja kindlasti saanud ja seega tervet kirja ma ette ei loe, kui mõne lõigu siiski:

Graniidi tn 4 kinnistu paikneb Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt korruselamute, põhiliselt kahe- ja enamkorruseliste korterelamute alal, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaaži-kooperatiivid, samuti kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnustatud 13.-16. sajandi asukoht alal ning Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse“ kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Ühtlasi asub Graniidi tn 4 kinnistu Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koosseisus koostatava Kalamaja ehitusmääruse kohaselt miljööväärtuslikus piirkonnas, kus kruntidele võib rajada elamuid ning elamutega integreeritud väiketeenindust, kaubandusettevõtteid, töökodasid ning üldkasutatavaid ehitisi – kultuuri-, meelelahutusasutusi. Graniidi tn 4 kinnistu jääb ehitusmääruse kohaselt 5. ehituspiirkonda, kus krundile on lubatud ehitada üks põhihoone, korruselisuseks maksimaalselt kaks täiskorrust ja katusekorrus. Põhihoone suurimaks ehitusaluseks pinnaks on lubatud kuni 250 m2, täisehitusprotsendiks kuni 30%. Detailplaneeringu eskiislahendusega kavandatav kuni 2korruseline, ehitusaluse pindalaga kuni 230 m2 üksikelamu on planeeritud Kalamaja ehitusmääruse kohaselt tänavaäärsele ehitusjoonele ning ühtlasi Graniidi tn 4 kinnistul asuva elamu ning ajaloolise hoonestuse asukohale. Planeeritava hoone välisviimistluses tuleb kasutada Kalamaja piirkonnale iseloomulikke välisviimistluse materjale nagu puit, krohv, valtsplekk. Imiteerivate materjalide kasutamine on keelatud.

Teavitame teid, et Graniidi tn 4 üksikelamu ehitusprojekt ehitusloa taotlemiseks on tagastatud 15. veebruari 2011 kirjaga ehitusloa taotlejale, mille kohaselt on vajalik üksikelamu püstitamiseks detailplaneering. Eelnevalt on ehitusprojekti ja hoone arhitektuurse välisilme kooskõlastanud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ning Põhja-Tallinna Valitsus.

Jaan Sotter: Jutt oli üldplaneeringus määratud ehitusjoones. Mina tean, et tuleb säilitada vana miljöö. Kui ehitusjoont jätkata nii, nagu oli tsaari ajal ja eesti ajal, varjaksid puud sellise uusehitise, millist Kalamajas enne olnud ei ole. See uus ehitis häirib seda miljööd. Antud juhul ei ole küll tegemist miljöö säilitamisega. Siin on tegemist näitega, miks maja lammutatakse. Ikka selleks, et suurem asemele ehitada.

Ilmar Heinsoo: Mis puudutab tänavavahelist laiust, siis siin ei jaga ma hr Sotteri seisukohta. Ehitusjoon on tähtis kogu linna planeerimisel, aga sama tähtis on ka miljöö, mille loovad hoonetevahelised koridorid – kui kaugel hooned üksteisest on. Kui teeme Kalamaja tänavad 10 meetrit laiemaks, siis ei ole see enam Kalamaja.

Peep Moorast: Minul ei ole enam midagi lisada.

Henrik Saks: Kolm aastat oleme selle planeeringuga vaeva näinud. Kõikidest instantsidest on saadud load ja kooskõlastused. Naabritega on kokkulepped saavutatud. Kas tõesti tuleb mul kõik see uuesti läbi teha?

Peep Moorast: Arvan, et tuleks mõnel halduskogu koosolekul rääkida üldplaneeringutest üldse, siis saaks ka edaspidiseks nii mõnigi asi täpsemalt selgeks.

Vladimir Velman: Ka mina arvan, et see oleks vajalik. Kui rohkem küsimusi, arvamusi ja ettepanekuid ei ole, teen ettepaneku kooskõlastada Graniidi tn 4 kinnistu detailplaneeringu eskiis.

Poolt 11 halduskogu liiget, 1 vastu ja erapooletuid ei ole.

Otsustati: Kooskõlastada Graniidi tn 4 kinnistu detailplaneeringu eskiis.

5. Revisjonikomisjoni ettekanne ja komisjoni koosseisu muudatus.

Ettekandja Rein Saliste:
Lugupeetud halduskogu juhatus, liikmed ja külalised. Tallinna põhimääruse § 100 p4 sätestab revisjonikomisjoni kohustuse kord aastas andma aru oma tegevusest. Seda püüan järgnevalt teha.

Sellel aastal on komisjoni poolt läbi viidud 4 koosolekut. Tallinna põhimääruse § 100 p4 sätestab, et revisjonikomisjon kontrollib Tallinna õigusaktidega sätestatud korras halduskogu otsuste täitmist ja komisjonide töökorraldust. Samal ajal sätestab Tallinna põhimäärus, et linnaosa halduskogu on volikogu tööorgan. Sellised seaduslikud piirangud praktiliselt viivad nulli lähedaseks revisjonikomisjoni töö. Tõestuseks on ka linnaosade halduskogude revisjonikomisjonide töö tulemused lähtudes linnaosade halduskogude veebilehtedel avaldatud andmetest. Peale meie halduskogu õnnestus linnaosade veebilehtedelt leida üks revisjonikomisjoni protokoll Lasnamäel ja kolm protokolli Nõmmel. Lähtudes Tallinna põhimäärusest, kus halduskogu on volikogu tööorgan, juhtisime linnaosa vanema tähelepanu sellele, et jäetakse täitmata Tallinna Volikogu määrus 24.01.2002 nr 6, mis nõuab linnaosa vanemalt halduskogule informatsiooni esitamist reservfondi kasutamisest. Jääb mulje, et seda määrust ei ole täitnud ka kõik eelmised linnaosa vanemad. Protokolli tegime 18.01.2011 ja esimest aruannet linnaosa vanemalt kuulsime alles pärast suvepuhkust. Parem hilja, kui mitte kunagi. Tulen korraks tagasi ka meie 14.12.2010 protokolli juurde, kus juhtisime tähelepanu sellele, et meie veebileht sisaldab halduskogu kohta valeandmeid. Möödus aasta ja veel kord tuli meelde tuletada, et olukord on muutusteta. Nüüd siis on lõpuks jõutud selleni, et veebileht on korrastatud. Tuleb öelda, et visadus viib tulemuseni.

Järgnevalt tutvustan kahte protokolli, mis komisjoni poolt koostati novembris ja detsembris 2011. aastal. Novembri protokollis anname ülevaate halduskogu liikmete 9 kuu (jaanuarist oktoobrini) istungitest osavõtu kohta. Kõikidest istungites on osalenud Marlen Pruunlepp ja Rein Saliste. Vaid ühest istungist on puudunud Jaak Juske, Larissa Novožilova, Jaan Sotter, Svetlana Svedovitš ja Vladimir Velman. Puudumiste rekord on Georgi Batarini käes, kes puudus kaheksalt istungilt. Temale järgneb Helge Hallika seitsme puudumisega. Revisjonikomisjon juhib tähelepanu sellele, et linnaosa valitsuse poolt on jäänud täitmata Tallinna põhimääruse §93, mille punktid 5 ja 8 sätestavad, et kui halduskogu liige on kolmel järjestikusel kuul puudunud halduskogu istungilt, siis linnaosavalitsuse haldussekretär teavitab linnasekretäri sellest asjaolust. Mingeid kooskõlastusi halduskogu juhatusega põhimäärus ette ei näe. Teavitamise järgselt halduskogu liige arvatakse halduskogust välja ja määratakse asendusliige. Väljaarvatud liikmel säilib õigus oma liikmelisus taastada kolme kuu möödumisel halduskogust väljaarvamisest. Kindlasti on põhjuseid, mis ei võimalda saadikul halduskogu töös osaleda, kuid on lihtne võimalus halduskogust väljaarvamist vältida – tuleb kirjutada avaldus, mille alusel on võimalik vähemalt kolmeks kuuks oma liikmelisus peatada.

Tänavu on kolmest järjestikusest halduskogu istungist puudunud: Georgi Batarin (7 korda); Alo Ehasoo (6 korda), Helge Hallika (6 korda); Jekaterina Matusihis (4 korda). Jääb lootus, et Tallinna põhimäärus on meile edaspidi kohustuslik. Detsembrikuu revisjonikomisjoni protokoll puudutab halduskogu eelarve täitmist sellel aastal. Protokollis on fikseeritud kõikide halduskogu liikmete töötasud, mis on välja makstud 10 kuu jooksul. Üksikasjalikult kõikide liikmete rahakotis siinjuures tuhnima ei hakka. Mul on olemas teie kõikide töötasu lehed ja need jagan ka teile välja. Peatun vaid mõnel numbril: halduskogu tööst osavõtu eest on kõige väiksem brutotöötasu 6,50 €, kõige suurem komisjoni esimehe bruto töötasu 777,50 €. Halduskogu aasta eelarvest 7909€ on 10 kuuga kulutatud 4873 €, jääk on 3036 €. Lähtudes eelarve jäägist on revisjonikomisjoni ettepanek halduskogu esimehele muuta oma korraldus, millega komisjonide esimeeste töötasu komisjoni koosoleku läbiviimiseks suveperioodil vähendati, arvestades, et eelarvega välja ei tulda.
Kuna Lisette Kampus peatas oma tegevuse halduskogus, olles samal ajal revisjonikomisjoni liige, teen ettepaneku valida revisjonikomisjoni uueks liikmeks Rami Morel

Vladimir Velman: Oled sellega nõus?

Rami Morel: Me oleme sellel teemal hr Salistega rääkinud ning ma olen nõus komisjoni töös osalema.

Vladimir Velman: Tahan tänada neid halduskogu liikmeid, kes on korralikult koosolekutel kohal käinud. Järgmisel aastal kindlasti komisjonides osalemisest ja ka halduskogu koosolekutel osalemisest. Puudujad on ju ühed ja samad halduskogu liikmed. Vaid ühe halduskogu liikme kohta on teada, et ta on tõsiselt haige, kuigi sooviks väga osaleda meie töös.

Rein Saliste: Kõik on kirjaoskajad inimesed. On ju võimalus teha vabas vormis avaldus, kus siis tuuakse ära puudumise põhjused.

Vladimir Velman: Jaanuaris tuleb kindlasti küsitleda halduskogu liikmeid, kes ei ole 3 korral kohal käinud, kas nad soovivad osaleda halduskogu töös. Tuleks teha kirjalik pöördumine ja kui on saadud nendelt vastus, siis teame, kuidas edasi toimida. Kas siis pöörduda linnasekretäri poole ettepanekuga puudujad lülitada välja halduskogust.

Rein Saliste: Järgmisel aastal hakkab revisjonikomisjon kontrollima ka halduskogu komisjonide tööd. Hea oleks teha koosolek komisjoni esimeestega, et saada teada nende muredest ja probleemidest.

Vladimir Velman: Mul on ettepanek komisjonide esimeestele. Kord kolme kuu jooksul korraldaks komisjonide esimeestega töökoosoleku, et saada ülevaadet toimunust.
Aga seniks soovin kõigile jõulurahu ja head vana aasta lõppu. Kohtume uuel aastal.
Tänan teid, kolleegid, meeldiva koostöö eest.

Toomakristlaste salapärane maailm Indias

2012-01-02T01:51:00.000-08:00

Hea sõber Siiri Mikk kaitses aasta lõpus EELK Usuteaduse Instituudis lõputöö vähetuntud Eesti teoloogist ja kauaaegsest Tallinna Kaarli koguduse õpetajast Kaide Rätsepast.

ENSVs elanud Rätsepal õnnestus oma teoloogiaõpinguid jätkata 1958. aastal Oxfordi ülikoolis. Toona unikaalse võimaluse hinnaks oli aga KGB agendiks hakkamine. Selle raske valiku ees olid paljud tollased vaimulikud, kes soovisid arendada ja hoida kontakte välismaa kirikutega.

Rätsepa guruks ja õpetajaks oli legendaarne Uku Masing. Üheskoos keskendusid nad väga põneva teema, salapärase Tooma evangeeliumi uurimisele.

Lisaks kõigile tuntud Piibli Uue Testamendi lugudele on säilinud veel mitmeid varakristlikke teoseid, kus mängib olulist rolli Jeesuse jünger Toomas. Teate küll seda lugu uskmatust Toomast, kes oma usu kinnitamiseks surnuist ülestõusnud Jeesust puutuma pidi. Neist vanadest kirjatöödest kõige tähtsamad on Tooma evangeelium, mis kujutab endast Jeesuse ütluste kogumikku. Evangeeliumi olemasolu on tõestatud juba 2. sajandil ning ta on kirjutatud kopti keeles ja tekkinud ilmselt Süüria alal, kus apostel Toomast hinnati väga kõrgelt. Teine oluline teos on Tooma teod, mis jutustab apostel Tooma misjoniretkest Indiasse ja märtrisurmast seal. See raamat on kirjutatud ilmselt 3. sajandi alguses süüria keeles, kuid teosest on olemas ka kreekakeelne versioon ning töötlused ladina, etioopia ja armeenia keeles.

Tooma tegude järgi misjoneeris Toomas Indias kuningas Gundaphoruse valitsusajal. Viimane on tõepoolest Loode-Indias valitsenud kuningas, kelle valitsusaeg on dateeritud mündileidude põhjal 1. sajandisse pärast Kristust. On tähelepanuväärne, et kui Euroopa misjonärid 15. sajandil Indiasse jõudsid, leidsid nad eest igivana kristliku kogukonna, kes nimetas oma rajajaks apostel Toomast. Toomakristlaste kogukond eksisteerib Indias kuni tänaseni ja säilitab pärimusi Tooma Indias-käigust ja tema märtrisurmast.

Toomaga olevat liitunud Indias rida kohalikke juute, aga ka teisi seal elanud inimesi. Ringi rännates asutas ta Indias kogudusi ning suri aastal 72 märtrina Chennai (Madrase) linna lähedal. Kohalikud kristlased oskavad tänini näidata tema haua kohta. Nagu ka viit esimest kirikuhoone kohta seitsmest, mille Toomas rajas.

Masing ja Rätsep usuvad Tooma tegude pärimust, mille järgi Toomas misjoneeris Indias. Nad arvavad, et toomakristlus tekkis Indias just apostel Tooma misjonitöö tulemusena. Kuna misjoneerida tuli budiste, olevat Toomas kasutanud kristliku sõnumi edasiandmiseks budistidele arusaadavaid mõtteid. Nii seletavad Masing ja Rätsep Tooma evangeeliumis leiduvaid mõtteid ja väljendeid, millele nad leidsid analoogiaid budismist.

Paraku ei ole Eesti teoloogide väited leidnud teadusmaailma üldist tunnustust. Leitakse, et Tooma Indias-käiku ei ole võimalik tõestada, tegemist olevat pigen ilusa legendiga. Nagu tihti taolistel juhtudel, on tõde kusagil vahepeal. Fakt on aga see, et toomakristlased ehk nasranid elavad Indias siiani. Ja kel võimalus ja huvi, siis tasub võtta ette retk nende iidsesse maailma.

Fotol toomakristlaste kirik Keralas.

Repro Caravaggio maalist.

Tallinna poliitika-aastast 2011

2011-12-30T00:41:00.000-08:00

Lõppevat aastat Tallinna poliitikas iseloomustab jätkuv tülgastav all-linna ja Toompea vastasseis ja Keskerakonna ainuvõimu sigadused. Positiivse poole pealt jääb aga aastat 2011 meenutama meeleolukas kultuuripealinna aasta.

Aastat raamistavad kaks idaraha-skandaali. Eelmise aasta lõpus päevavalge tulnud Savisaare Moskvast oma parteile ja kirikule raha küsimine viis sotsid Tallinna koalitsoonist ja nii jätkus jaanuarist Keskerakonna ainuvõim all-linnas. Selle hapusid vilju nägi linnarahvas juba paar kuud hiljem, kui linnavalitsus volikokku kinnitamiseks esimese lisaeelarve saatis. Kuna koalitsioonis polnud enam tüütuid sotse, võis Keskerakond asuda rahus looma üleriigilist täiemahulist telejaama. Selle rahastamine tuli aga lasteaedade arvelt.

Niivõrd räigelt ebaõiglane rahaeraldus raskel ajal tingis tallinlaste pahameele ja terava protesti. Esimest korda Tallinna ajaloos kasutasid linnakodanikud neile seadusega antud õigust, kogusid vajaliku arvu allkirju ja algatasid augustis volikogu otsuse eelnõu, mis oleks sulgenud Tallinna TV ja suunanud vabaneva raha lasteaedadele. See eelnõu ja samal ajal juhtunud traagiline õnnetus Lasnamäe lasteaias tõid pealinna lasteaedade kurva olukorra taas teravalt päevakorda. Volikogu enamus küll oma kodanike ettepanekut ei toetanud, kuid järgmise aasta eelarvest said lasteaiad pisut raha juurde. Tõsi, suur osa sellest tuleb lastevanemate taskust kohamaksu järsu tõusu kaudu. Tallinna TV saab aga ka uuel aastal vähemalt 2,4 miljonit eurot.

Toompeal valitsev parempoolne valitsus on suunanud esimest korda Tallinna linna suurema euroinvesteeringu Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks, samuti on saanud saastekvoodi müügist raha pealinna lasteaiad ja ühistransport. Samas on kogu aasta jätkunud all-linna- ja riigijuhtide väsitav sõnasõda. Tallinn on selleks nuumanud linnameediat, paremparteid pole aga jätkuvalt taastanud omavalitsuste kriisieelset tulubaasi, rääkimata lasteaedade toetusprogrammist. Omaette inetu sõda käis kodualuse maamaksu teemal, kus parteid üksteise võidu eelnõusid esitasid.

Linnasüsteemis suurim korruptsiooniskandaali lahvatas jaanuaris, kui vahele võeti mupo juht Kaimo Järvik. Tegemist oli äärmiselt vastiku looga, kus süüdlased õnneks õiglase karistuse said. Mupo niigi kehv maine sai aga tõsise löögi. Vastu suve lahvatanud korruptsiooniskandaal linnaplaneerimisametis pani aga linna vaatama üle planeeringute menetlemise protsessi.

Kirgederohket aastat jäi lõpetama järjekordne idaraha-skandaal. Vene ärimeestele hulgi elamislubasid müünud linnavolinik Nikolai Stelmach oli sunnitud volikogust lahkuma. Eks uus aasta peab tooma vastuse küsimusele, kui palju ta koos oma sõbra Indrek Raudsega sellest ebaeetilisest ärist saadud rahast IRLi valimiskampaaniates keerutanud on.

Euroopa kultuuripealinna aastat varjutas küll sihtasutuse juhtimise politiseerimine, samas oli kultuuriaasta ise igati meeleolukas. Mitmed suurüritused ja põnevad projektid muutsid linnaruumi ja jätsid positiivse emotsiooni pikaks ajaks. Kultuurikilomeeter ja selle ääres järjest uuele elule ärkavad kultuuriasutused aitavad veel kaua meenutada aastat 2011.

Uuelt aastalt ootaks erakondadelt rohkem koostööd. Samas on karta, et kohalike valimiste lähenedes võib senine halastamatu kodusõda hoopis veelgi teravneda. Nagu näitas lõppev aasta, kannatavad selle tulemusena mitte Ansip ja Savisaar, vaid lihtsad tallinlased.

Tallinna töölisteatri unustatud põnev lugu

2011-12-27T03:51:00.000-08:00

Mõni aasta tagasi avati keset Rävala puiesteed ilus mälestusmärk seal asunud Estonia seltsi majale. Selle 1944. aasta märtsipommitamises hävinud majaga on seotud aga Eesti teatriloos veel üks põnev lugu. Nimelt tegutses seal omal ajal pikalt Tallinna töölisteater.

Sel aastal möödus töölisteatri sünnist 85 aastat. Priit Põldroos, Ilmar Nerepi ja Eduard Kink panid teatrile aluse 1926. aastal. Esimesed kolm aastat palgati igaks etenduseks eraldi trupp ja lavastaja, siis aga otsustati võtta tööle alaline juhtkond ja tervelt 50-liikmeline trupp. 1927. aastast töötas teatri juures ka õpperühm.

1930. aastal sai töölisteatri koduks tollase Väike-Tartu maantee (hilisema Sakala tänava) ääres asunud vana Estonia seltsi maja. Estoonlased olid seal tegutsenud sajandi alguses enne Estonia teatri avamist 1913. aastal. Kogu sealne piirkond hävis 1944. aasta märtsipommitamises. 1940. aastate lõpus raiuti aga läbi põlenud kvartalite tänane lai Rävala (tollal Lenini) puiestee. Estonia seltsi maja kunagine asukoht jääb 1981. aastal valminud projekeerijate maja ette keset tänast puiesteed.

Esimesel nõukogude okupatsiooniaastal kandis töölisteater Väiketeatri nime. 1944. aasta sügisel nimetas aga punavõim töölisteatri ümber ENSV Riiklikuks Noorsooteatriks, mis liideti kolm aastat hiljem draamateatriga.

Töölisteatri mängukava oli rahvaliku iseloomuga, kuid ühiskonnakriitiline. Eesmärgiks oli tööliste elu kujutamine. Samas ei olnud teater otseselt seotud ühegi tollase vasakpoolse parteiga. Teater oli rahva seas väga armastatud, pea kõigil õhtutel oli terve maja välja müüdud. See võimaldas töölisteatril majandada end riigipoolse toetuseta.

Muide, Tallinnas on olnud lühikest aega ka Tööliste teater. Selle Saksa teatris (tänane draamateater) tegutsenud räigelt punase teatri asutasid 1917. aasta septembris bolshevikud. Teater lõpetas töö 1918. aasta veebruaris, mil Tallinna vallutasid Saksa väed.

Fotol Estonia seltsi, hilisem töölisteatri maja (täna on see vaade Rävala puiestee keskelt Kaubamaja tänava nurgal asuva projekteerijate maja sissepääsu suunas).

Petlemm Tallinna Karjamaal

2011-12-18T12:06:00.000-08:00

Jõulumüsteerium räägib Jeesuse sünnist Petlemma tallis lehmade ja lammaste keskel. Veel paarikümne aasta eest oli alles Petlemma kirik Põhja-Tallinnas Karjamaa asumis.

Metodistide Tallinn-Kopli ehk Tallinna II kogudus asutati 1927. aasta suvel saksa rahvusest õpetaja Adalgoth Secki poolt. Algul käidi koos Sitsi vabriku kinosaalis, hiljem lühiajaliselt veel muudes üüriruumides.

1934. aasta augustis alustati palvela ehitamisega aadressil Kopli 92a (tänase Karjamaa gümnaasiumi juures). Uus pühakoda õnnistati 27. jaanuaril 1935. Veidi hiljem ehitati palvela juurde veel ühekorruseline elumaja ja käärkamber. Aktiivse koguduse juures tegutsesid nii supiköök, lasteaed kui pühapäevakool.

1940. aasta alguses määrati Saksamaale lahkunud A. Secki asemele Tallinna II koguduse vanema kohusetäitjaks jutlustaja Hugo Oengo. 1944. aasta märtsipommitamises hävis metodistikirik Veerenni tänavas. Nii oli just Petlemma palvela pärast sõda mõnda aega Tallinna metodistide tähtsaim pühakoda.

Viimane jumalateenistus peeti Petlemma palvelas 9. juulil 1950, sest okupatsioonivõim hõivas hoone ja paigutas sinna Nõukogude sõjaväe raadiojaama. Hiljem jäi hoone tühjaks ja lagunes. 1991. aastal lammutati amortiseerunud palvela kirikult luba küsimata. Uus metodistikirik kerkis aga samal kümnendil Narva maantee ja Petrooleumi tänava nurgale.

Ilusaid jõulupühi kõigile!

Olematu kirik, mis kerkis hotelliks

2011-12-16T00:52:00.000-08:00

Jõuluajal on õige hetk meenutada ühe kavandatud Tallinna kiriku põnevat lugu.

Eelmise sajandi alguses kasvas uute tööstusettevõtete rajamise tõttu kiirelt Tallinna elanike arv ja nii tekkis ka vajadus uute koguduste ja kirikute järele. 1904. aasta detsembris pandi alus Tallinna luterlikule Pauluse kogudusele. Esimene teenistus peeti järgmise aasta septembrikuus Rootsi Mihkli kirikus. Uus, kiirelt kasvav kogudus kolis õige pea Püha Vaimu kirikusse. Kohe hakati ka päris oma kirikuhoone ehituseks raha koguma, kuid see kapital hävis Eesti Vabariigi algusaastatel inflatsiooni tagajärjel.

1917. aastal eraldati Pauluse kogudusele Politseiaiast 772 ruutsüllane maa-ala. Kirik pidi kandma nime Tallinna Vabaduskirik. 1926. aastal jõuti nurgakivi panekuni. 1930. aastal projekteeris Edgar Johan Kuusik funktsionalistlikus stiilis kirikuhoone. Karin Hallas-Murula väidab ühes oma artiklis, et Pauluse kiriku projekt pole aga mitte Edgar Johan Kuusiku, vaid (vaatamata Kuusiku allkirjale projektil) üsna kindlalt soomlase Yrjö Vaskineni oma. See seletab ka Pauluse projekti suure sarnasuse Vaskineni Viinikka kirikuga Soomes.

Igatahes ehitati 1931. aastal kogudusehoone ja rajati kiriku alusmüür esimese korruse kõrguseni. Rahapuudusel aga kaugemale ei jõutudki. Alanud okupatsioon ja sõda tõmbasid ehitusplaanidele lõplikult joone alla. EELK Tallinna Pauluse kogudus lõpetas tegevuse 1945. aastal.

Pärast sõda kasutati pooleli jäänud paekivist kirikuhoonet laona. Seinad lammutati 1967. aastal. 1970. aastal rajati Pauluse kiriku alusmüürile hotell Kungla kõrghoone (tänane Reval Park hotell).

Täpselt samal ajal kavandati ja ehitati veel üks Pauluse kirik, Rakvere oma. Ka seal asuti 1937. aastal ehitama Vabaduskirikut, mille projekteeris Alar Kotli. Mitte veel täielikult valmis kiriku pühitses 16. juunil 1940 piiskop Johan Kõpp. Päev hiljem algas nõukogude okupatsioon. Pärast sõda rajati kirikusse võimla. 2009. aastal kiideti heaks planeering, mis muudab kirikuks ehitatud spordisaali kontsertsaaliks koos Arvo Pärdi muusikamajaga.

Pildil EELK Tallinna Pauluse kiriku eskiislahendus.

Kodusõjast ja lasteaedade rahastamisest

2011-12-14T01:15:00.000-08:00

Tallinna volikogu hakkab sel neljapäeval arutama linnavalitsuse ettepanekut tõsta järsult vanema poolt makstavat lasteaia kohatasu. Seni on see 8 protsenti vabariigi valitsuse poolt kehtestatud alampalgast, uue eelnõu kohaselt aga 10,6 protsenti. Täna tuli uudis, et alampalk tõuseb uuel aastal ligi 12 euro võrra. See tähendab, et pealinna lapsevanematel tuleb maksta kohatasu järgmisel aastal senise 22,24 euro asemel koguni 30,74 eurot kuus. See on enam kui kolmandiku võrra rohkem.

Jah, lasteaiad vajavad lisaraha, sest tõusnud on kommunaalkulud ja õpetajad peavad töötama kokkulepitust madalama palgaga. Viis aastat paigal püsinud kohatasu teatud tõus on möödapääsmatu. Täna välja pakutud protsent on aga selgelt liiga järsk, seda enam, et raskel ajal on lapsevanemad panustanud lasteaedade toimetulekusse lisaks ametlikule kohatasule veel tublisti oma raha.

Enim riivab tallinlaste õiglustunnet aga see, et samal ajal kohatasu hüppelise tõusuga vähendab linn omapoolset toetust lapse kohta 36 eurot aastas. Terve lasteaia peale teeb see päris korraliku miinuse.

Tallinn avab küll järgmise aasta sügisel 16 uut sõimerühma, nende rahastamine tuleb aga teiste lasteaedade arvelt. Vahepeal pisut tõusnud pearaha kukub taas kolinal. Masu on vähendanud Tallinna panust lasteaedade pearahasse tervelt 450 euro võrra lapse kohta aastas, investeeringute eelarve kukkus aga 10 miljonilt eurolt vaid 400 tuhande euroni aastas. Linn süüdistab riiki, riik pealinna.

Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et all-linna ja Toompea valitsejate tülgastav kodusõda peab kiiremas korras lõppema. Täna on Keskerakond ehitanud Tallinnas Ansipi valitusele vastandumiseks aastas üle 5 miljoni euro neelava meediaimpeeriumi, parempoolne valitsus keeldub aga Tallinna kiusamiseks taastamast omavalitsustele suunatud lasteaedade toetusprogrammi. Selle vastasseisu tulemusena kannatavad mitte Ansip ja Savisaar, vaid pealinna lapsed ja lasteaiad.

Kaua veel?

Abilinnapea Kõlvart vältis lasteaedade rahastamiskomisjoni

2011-12-09T05:44:00.000-08:00

Reede pärastlõunal oli Tallinna haridusametis viimast korda koos linnavalitsuse poolt lasteaedade rahastamismudeli aruteludeks moodustatud komisjon.

Kohe alguses saime teada, et haridusvaldkonna abilinnapea Mihhail Kõlvart komisjoni koosolekule ei tule. Samas jäi eelmisel korral komisjonis kokkulepe, et vaatame koos abilinnapeaga üle pealinna lasteaedade 2012. aasta rahastamise ja seda enne kõnealuste eelnõude saatmist linnavolikokku. Avaldasin protesti, et nendest kokkulepetest ei ole kinni peetud. Nagu mainitud, ei saanud me ka seekord abilinnapealt selgitusi küsida.

Esimese päevakorrapunktina andis haridusameti juhataja Andres Paljula komisjonile ülevaate, kuidas tuua lasteaedade eelarvetes eraldi välja remondifond. Pajula sõnul ei lahenda aga raha kompetentsusprobleemi. Osad lasteaiadirektorid saavad oma maja haldamise ja pisiremondiga suurepäraselt hakkama, osad aga mitte.

Haridusametil on kavas hakata umbes kolmandiku lasteaedade puhul tegema eelarvete kaitsmist. Järgmise aasta kevadeks tahab aga amet analüüsida läbi võimalikud variandid, kuidas lasteaedade remondifondi loomist ja selle kasutamist kõige paremini reguleerida. Ühe võimalusena näeb haridusamet eraldi haldusfirma loomist.

Anti Sirkel andis ülevaate lasteaedade investeeringutest järgmisel aastal. Hetkel linnavolikogu menetluses olevas eelarvekavas on 3,1 miljonit eurot kahe lasteaia remondiks koostöös erasektoriga, viie lasteaia fassaadid uuendatakse ja soojustatakse saastekvoodi müügist tuleva rahaga.

Linna enda panus lasteaedade remonti on aga uuel aastal 1,8 miljonit eurot (võrdluseks sel aastal umbes 400 tuhat eurot). Sellest summast kulub 20% tuleohutussüsteemide uuendamiseks, 30% õuealade korrastamiseks ja avariiremondiks ning 50% uute rühmade avamiseks. Kokku plaanib linn avada järgmise aasta sügiseks 16 uut sõimerühma, korda tehakse 26. lasteaed ja kavandatav uus Kihnu tänava lasteaed, kahe lasteaia remondiks koostatakse projekt, raha on ka kahe lasteaia uue sisustuse ostmiseks.

Juba nimetatud summadele lisaks on võimalik leida lasteaedadele raha veel teistegi linnaametite eelarvetest, näiteks lasteaedade teede asfalteerimiseks, välisvalgustuse uuendamiseks, aedade remondiks, uute mänguväljakute rajamiseks.

Enim tekitas komisjonis kirgi vanemate poolt makstava kohatasu hüppeline tõus uuel aastal. Haridusamet väitis, et nemad seda ei taotlenud, tegemist olevat linnavalitsuse otsusega. Fakt on aga see, et lasteaia kohatasu pole Tallinnas tõusnud juba viimased viis aastat, tõusnud ei ole pikalt ka alampalk, mille määraga kohatasu seotud on. Samal on aga kasvanud kiires tempos kommunaalkulud. Lisaraha on lasteaedadele hädasti vaja.

Saime teada, et kuigi kohatasu tõuseb, ei suurene lasteaiale antav arvestuslik pearaha lapse kohta. Sel aastal on see summa 1614 eurot.

Mina ja lasteaedade hoolekogude liidu esindajad komisjonis tuletasid meelde komisjoni eelmise koosoleku otsust toetada kohatasu tõstmist vaid sel juhul, kui linn paneb protsentuaalselt lasteaedade tegevuskulude reale sama summa. Seda aga juhtunud ei ole.

Tõstatasin ka lasteaiaõpetajate palgateema. Haridusametnikud ei osanud mulle öelda, kui palju pealinna lasteaednikest on sunnitud töötama ametlikult kokkulepitud palgamäärast väiksema tasu eest, küll aga pidavat olema mittetäiskoormusega töötamine igati normaalne. Täpne vastus minu küsimusele lubati lähiajal siiski saata.

Haridusameti juhataja Andres Pajula avaldas lootust, et eelarvekava menetluse käigus linnavolikogus leitakse lisaraha just lasteaedade tegevuskulude reale. Sotsiaaldemokraadid on vastava muudatusettepaneku ka esitanud.

Viimase punktina käsitles komisjon integratsiooni lasteaedades. Tallinna 127 lasteaiast on vene õppekeelega 33 ja 17 on segakeelsed või keeleküblusrühmadega. Keeleõpet lasteaedades toetab riik, kokku said seda poolesaja Tallinna lasteaia 251 last.

Komisjon leppis kokku, et jätkab haridusameti initsiatiivil tegevust ka uuel aastal. Koostama asutakse aastaid 2013-2021 hõlmavat programmi Lasteaiakoht igale lapsele.

Alternatiivturismist sotsiaalse tsirkuseni – tulevikulinna lahendused

2011-12-09T01:35:00.000-08:00

Noored käivad ülikoolis, omandavad haridust, sisenevad tööturule ja ... ei pruugi seal tööd leida. Noorte tööpuudus on Eestis väga terav probleem. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli keskmine noorte töötuse määr eelmisel aastal lausa 32,9%. Noored ise arvavad, et ei leia tööturul rakendust, sest paljudel puudub praktiline töökogemus, mida tööandjad hindavad.

Nädala alguses kohtusid Tallinna tudengimajas Tallinna loomeinimesed ja ideegeneraatorid, et Tulevikulinna mängu raames leida praktilisi lahendusi noorte töötuse probleemi lahendamiseks ja ennetamiseks kultuuri-ja loomevaldkonna võimalusi kasutades. Mängu formaadi on mõelnud välja Briti Nõukogu. Tallinna Noorsoo-ja Spordiameti korraldatud mängul osalejad jagunesid neljaks tiimiks ning lõid mõttetöö tulemusel viis lahendust, mida võiks linnaruumi elavamiseks kasutada. Mul oli au noorte ajurünnak avada ja pärast osalejaid tänada.

Esimene tiim tuli välja mõttega üle-tallinnalisest turupäevast. Turupäeva eesmärk oleks inimestele võimaldada ettevõtmis-ja ettevõtluskogemust. Noorel oleks võimalus leida oma tootele tarbijaskonda ja võimalikke koostööpartnereid. Toreda maigu lisab loodud ideele ka integratsiooni põhimõte, mille järgi võiksid müügipäeval tuttavaks saada samal tänaval või elamuskompleksis elavad asunikud.

Teine tiim soovis luua loovinimeste tööportaali, mille eesmärgiks oleks tööta loomeinimestele pakkuda võimalust hooajaliseks tööks ning kogemuste omandamiseks teistes loome valdkondades. Meeskonna idee on tervitatav, sest rõhub ümberõppe ja täiendamisvajadusele. Dünaamilisus ja paindlikus aitavad tööta jäänud loomeinimese kindlasti tagasi töövedurile.

Kolmas, Tulevikulinna ideeprotsessi võitnud tiim pakkus probleemi lahendamiseks kaks eraldiseisvat lahendust. Esimene ideedest oli keelevahetusmäng, mille eesmärgiks oli õpetamiskogemuse andmine eesti ja vene noortele. Keelevahetuses osalejad kohtuksid igal nädalal oma rühmaga, jagaksid mõtteid ja arutleksid mõne huvitava teema üle eesti ja vene keeles. Teine idee, mille tiim välja käis hõlmas turismi valdkonda – täpsemalt alternatiivturismi. See annaks noorele võimaluse arendada suhtlemisoskust võõrkeeles ning harjutada kätt giiditöös. Alternatiivturismi nägi võimalusena tutvustada välismaalastele linnaruumi, millega tavaliselt giidituuril kokku ei puutuks – olgu see siis väiksemad muuseumid, kohalikud kultuurimekad või linnajaod, kuhu turist teed ei leia.

Neljas meeskond lõi idee sotsiaalsest tsirkusest, mille eesmärgiks on pakkuda töötule noorele kuu-paarist võimalust osaleda tsirkuse töötoas. Tsirkuses kasutatavad harjutused muudavad noored avatumaks, aitavad kaasa sotsiaalse võrgustiku suurendamisele, annavad hea füüsilise koormuse ning loomulikult – arendavad loovust.

Parimad ideed edastatakse Briti Nõukogule ja osalevad üle-euroopalises noorte tööpuuduse lahendusideede konkursil. Kõik Tallinna Tulevikumängul välja pakutud ideed antakse edasi linna noorsoo- ja spordiametile.

Kohvimasin ja neli pudelit viskit

2011-12-08T00:00:00.000-08:00

Kolmapäeva õhtul pidasid Põhja-Tallinna halduskogu ettevõtlus- ja korrakaitsekomisjon aasta viimase ühise koosoleku linnaosa uues popis söögikohas Kamahouse. Külla oli meid kutsunud sealne perenaine Kaire Jakobson, et arutada piirkonna probleeme ja temapoolseid ettepanekuid.

Kamahouse kohvik ja kunstipoed avasid uksed tänavu 18. oktoobril. Koht on kohalike elanike poolt väga hästi vastu võetud, rahvast käib väga palju.

Kuigi ettevõtja on rakendanud mitmeid turvameetmeid, on selle lühikese ajaga juba kahel korral kohvikusse sisse murtud. Varaste saagiks langes mõlemal korral kallis kohvimasin ja neli pudelit viskit. Turvafirma jõudis kohale 2-3 minutiga, aga profid vargad olid jõudnud juba ööpimedusse kaduda.

Kamahouse perenaise hinnangul on märke, et tema uuest söögikohast võib kujuneda kriminogeense seltskonna kogunemispaik.

Komisjoni liikmed pakkusid välja lahendusi, kuidas firma ruumide turvalisust tõsta.

Tõstatasin taas ka Ristiku ja Kopli tänava jalakäijate jaoks väga ohtliku ristmiku teema. Kaire Jakobson kinnitas, et ka Kamahouse külastajatele teeb ristmiku liiklusohutus tõsist muret. Kohvikus käib palju lastega peresid, kavas on alustada lasteringide tööd.

Komisjon otsustas tuletada linnaosavalitsusele meelde eelmisel koosolekutel tehtud otsust pöörduda linna transpordiameti poole kirjaliku ettepanekuga panna ristmiku juurde üles jalakäijate eest hoiatavad liiklusmärgid. Ühe ettepanekuna tuleks kaaluda ohutussaarte rajamist ristmikule. Kaire Jakobson lubas uurida, palju läheks maksma ristmikule jalakäijate jaoks silla ehitus.

Komisjon tuleb Kopli ja Ristiku tänava ristmiku liiklusturvalisuse teema juurde tagasi järgmisel koosolekul, kui koos transpordiameti esindajaga on plaanis vaadata üle ka uuel aastal kapitaalremonti mineva Soo tänava projekt.

Teise teemana arutas komisjon seoses Peeteli noortekodu planeeringu menetlusega tõstatunud Sõle 18 ühiselamu kuritegevusega seonduvat ja meetmeid piirkonna turvalisuse parandamiseks.

Piirkonna politseijuht Peeter Puig tuletas meelde, et linnaosas on kokku kümmekond sarnast ühiselamut. Kui veel mõni aeg tagasi, paigutas politsei ühikasse elama kohaliku konstaabli, siis täna ei soovi sellistes tingimustes politseinikud enam elada.

Linnaosavalitsuse linnamajanduse osakonna peaspetsialist Aavo Vään rääkis, et linn näeb vaeva Sõle 18 ühikas korteriühistu moodustamisega. Osa kortereid kuulub seal linnale, osa on erastatud. Ka oleks vajalik, et politsei külastaks ühikat võimalikult tihti.

Arutelu käigus selgus, et politseil on Põhja-Tallinnas pidevalt väljas kaks ekipaaži. Politsei andmetel on piirkonnas kokku umbes 300 narkootiliste ainete müügiga tegelevat isikut.

Komisjon leppis kokku, et ka uue aasta esimene koosolek peetakse ühiselt ja seda 17. jaanuaril.

Korteriühistutest, turvalisusest ja Põhja-Tallinnast

2011-12-07T02:26:00.001-08:00

Teisipäeva õhtuks oli mind külla kutsunud peamiselt korteriühistuid liitev MTÜ Meie Kalamaja. Enam kui tunni jooksul rääkisime linnaeelarvest, Põhja-Tallinna arenguplaanidest ja korteriühistute muredest. Tallinna linn jätkab ka uuel aastal samas mahus programmi Hoovid korda, jätkub ka ühistutele maja fassaadi soojustamiseks mõeldud linnapoolne toetusmeede. Rääkisime ka segadustest prügiveoga ja piirkonna liiklusprobleemidest.

Kuna täpselt samal ajal pidas Põhja prefektuuri majas oma tuvalisuse-teemalist foorumi Telliskivi selts, siis ma seekord foorumi ise kuulama ei jõudnud. Hea abiline Mari-Liis koostas aga foorumil räägitust põhjaliku memo.

Esinesid:

Valter Pärn, Kesklinna politseijaoskonnast - piirkonna turvalisusest
Dein-Tom Tõnsing, vabatahtlik abipolitseinik - vabatahtlikust tegevusest
Indrek Randma - Naabrivalve tegevusest
Merike Lahe - Mupo tegevusest ja talvistest ohtudest linnakeskkonnas

Piirkonna turvalisusest

Rongis otsida seltskonda – tühi vagun võib olla inimesele ohtlik. Tänavate vahel on halb.

Olge umbusklik, kui tundmatu isik palud teid õues raha lahti vahetada, siis võib sisuks olla hoopis soov teie head tahet ja tegevust halval eesmärgil kasutada.

Kui teil küsitakse pimedal ajal tuld, siis olge valmis võimalikule rünnakule. Käed taskus on inimesele ohtlik, muudab enda kaitsmise raskeks.

Kui märkate teel kahtlast inimest, kes tundub teil järel käivat, siis vahetage teepoolt või marsruuti.

Kui keegi kasutab teie vastu tulirelva – ähvardab. Relva tasub karta, targem on varast loobuda, sest võimalik vigastus võib olla raske. Püüdke kurjategija välimus meelde jätte.

Ärge kandke rahakotti ega telefoni püksitaskus, eriti tagataskus. Kerge seda sealt märkamatult eemaldada.

Kodust väljamõeldes mõelge, kui palju teil raha vaja läheb. Olge ettenägelikud, ärge võtke suuri summasid kaasa. Kui on kaasas suurem summa, kasutada eraldi taskuid, kotte.

Olge tähelepanelikud kõigis ühistranspordi vormides, suurtes kauplustes ja teistes inimrohketes kohtades. Eestlastelt varastatakse enam just ühistranspordis, nt väljumisel kui on trügimist.

Ärge kunagi pange raha või käekotti ostukorvi, jälgige, et avalikes kohtades oleks suletud käekoti lukk ja hoidke kott koguaeg keha lähedal.

Ohutumaks liikumiseks linnaruumis võiks jälgida Politseiameti juhiseid (ei garanteeri, kuid väldib võimaliku ohtu)

Rõhutas lõpus helkurivajadust. Nüüd on kohustuslik halva nähtavuse korral kanda kindlasti helkurit (paragraaf 22, lõige 8 liiklusseadusest). Halvasti valgustatud tänavatel on helkur jalakäija või ratturi suurim grant. Samuti abistab see ülekäikudel – ainult ületada teed rohelise tulega, kuid ka siis olla ettevaatlik.

Kommentaarid kohaliku turvalisuse kohta: Kolde 82 maja elanik – postkaste rüüstatakse, võetakse maksikirju, mille seest oodati leida kas raha või kaupa (politsei esindaja arvab pigem, et raha).

Vabatahtlik abipolitseinik – vabatahtlikust tegevusest turvalisuse tagamisel.

Vabatahtlik abipolitsenik – samasuguses rüüs nagu tavaline patrullis politseinik.
Ei tegele menetlemisega, ei tee trahve (pole õigust), tõendite kogumisel ei osale. Aitavad tagada korda – joodikud tänavalt, vägivallateod, alaealised suitsetajad jms avaliku korra rikkumised. Teevad rikkumise kindlaks ning võtavad ühendust politseiga, kes tegeleb vastavalt trahvimise või karistamisega.

Kuidas saada abipolitseinikuks? Paberid olemas politsei kodulehel, vaja läbida ka vastav koolitus. Usalduse momendi tekitab ka see, et abipolitseiniku taust on korralikult kontrollitud, testide läbi mentaalselt sobivaks tunnistatud.

Kui palju peaks panustama? Abipolitseinikuna vähemalt 12 tundi tööd kuus, rõhutas, et võib rohkem, kui asjaolud nõuavad siis kindlasti ka vähem. Oma patrulli lokatsiooni võib paluda – nt enda kodupiirkonda. Osalevad patrulltegevuses (nt väljakutse lärmakad naabrid), aga alati koos tegevpolitseinikuga.

Naabrivalve tegevusest

Tavaliselt moodustatud sektor piirkonna peale või mitmele majale. Ei nõua seda, et kõik oleksid nõus olema osalejad. Saanud alguse Ühendriikides, eestis alates 2000ndast aastast. Naabrivalve Eestis on MTÜ.

See, kes soovib naabrivalve sektorisse liituda maksab aastamaksu 1 euro aastas, kui sektor on formeeritud, siis saab MTÜ poolt koolitusi, vastavad turvalisusmärgid (kleepsud), postrid, üleüldine kõlapind.

Eesmärgiks oma enda initsiatiiv üksteise vara ja tervise kaitsmine. Sektorisse liitujad saavad üksteise kontaktid (telefonid), eesmärgiks üksteise teavitamine, kui on oht vargusele või muule kriminaalsele tegevusele.

Tartu üliõpilasorganisatsioonid ja vabariigi loojang

2011-12-06T23:49:00.000-08:00

Millised meeleolud valitsesid Tartu üliõpilasorganisatsioonides pöördelisel 1939. ja 1940. aastal? Millist huvi tundis tollane poliitiline politsei üliõpilaste meelsuse vastu? Kes üliõpilasorganisatsioonidest nõukogude võimule truudust vandus? Nendele põnevatele küsimustele sai vastused sel teisipäeval EÜSi Tallinna koonduses toimunud kõnekoosolekul, kus korp! Vironia vilistlane Tanel Sauna kandis ette lühikokkuvõtte oma magistritööst.

Sauna uuris Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsoonide reaktsioone tollastele poliitilistele sündmustele alates 1939. aasta augustis Saksa-Nõukogude Liidu mittekallaletungilepingu sõlmimisest kuni vastupanu organiseerimiseni nõukogude võimule 1941. aastal suvel.

Enim on sellest perioodist materjale EÜSi kohta, sest seltsis on koosolekutel vajadusel alati ka poliitilisi küsimusi arutatud. Korporatsioonid aga üldjuhul oma koosolekutel poliitilisi sündmusi ei käsitle, need on eravestluste teemaks. Sauna sõnul selgub Eesti poliitilise politsei säilinud arhiviimaterjale lugedes, et nii mõnelgi korral oli neil seltside-korpide koosolekutest põhjalikum protokoll kui üliõpilasorganisatsoonidel endil. Politseiagendid olid kõigis suuremates seltsides-korpides.

Teise maailmasõja algus ja baaside lepingu sõlmimine tekitasid Tartu üliõpilasoragnisatsioonides debatid Eesti tuleviku teemadel. Mida aeg edasi, seda rohkem tekkis hirm oma riigi tuleviku pärast. EÜSi eetseisus kaalus 1939. aasta sügisel Ilmar Tõnissoni ettepanekul andekamate noorte saatmist välismaale. Ka peeti EÜSs plaani algatada kampaania rahvusliku meelsuse tõstmiseks.

Soome Talvesõtta Tartu organisatsoonid ametlikult oma mehi ei saatnud, sest tollane vabariigi valitsus oli sellele vastu. Soome sõprusorganisatsioonid aga ootasid raskel hetkel abi. Nii läksid nii mõnedki mehed eraalgatuslikult Soome vendadele appi. Üks EÜSi liige kaotas Talvesõjas ka elu.

1940. aasta juunipöörde järel lõppes päevapealt põline vastasseis Tartu üliõpilasseltside ja -korporatsioonide vahel. Asuti ühiselt Eesti asja ajama. Jagati sini-must-valgeid lipukesi, aidati leida vastaskandidaate kommunistidele riigivolikogu valimistel. Tartu üliõpilasorganisatsoonide saatusetund aga lähenes.

23. juulil 1940, päeval, mil president Päts astus oma ametist tagasi, tegi korp! Sakala vilistlaskogu kõigi koporatsioonide liidu liikmete nimel avalduse, kus vandus truudust uuele, töörahva võimule. Sellest piinlikuvõitu avaldusest ei olnud aga enam kasu. 31. juulil andis ENSV valitsus, kuhu kuulus ka kaks EÜSi vilistlast, välja otsuse üliõpilasorganisatsoonide sulgemise kohta. Augusti alguses võeti seltside-korpide ruumid ja vara üle. Osa vara õnnestus peita, osa protokolle hävitada.

Tegevus jätkus põranda all. Koguneti väiksemates rühmades. 1940. aasta lõpus asuti EÜSi eestvedamisel korjama relvi vastupanu osutamiseks. Võimalus selleks tekkis 1941. aasta juuli alguses, kui Saksa väed Eestisse jõudsid. Üliõpilasorganisatioonide mehed osalesid aktiivselt Tartu vabastamislahinguis.

Esimese nõukogude aasta jooksul mõrvati, vangistati ja küüditati mitusada akadeemiliste üliõpilasorganistasioonide liiget.

Tallinna eelarvest - jalad maas, jalad mudas, jalad alt

2011-12-01T07:32:00.001-08:00

Tallinna volikogu asus neljapäevasel istungil esimest korda pealinna uue aasta eelarvekava arutama. Kolm päeva varem oli linna finantsjuht Katrin Kendra rahanduskomisjonis selgesõnaliselt lubanud, et neljapäevaseks istungiks on volinike arvutites eelarvekava pikem seletuskiri. Seda aga ei juhtunud. Nii tegin istungi alguses ettepaneku seekord eelarve eelnõu mitte arutada. Keskerakondlik enamus nii ei arvanud.

Vastuseks minu küsimusele teatas linnapea, et tal ei ole häbi, et enamik pealinna lasteaiaõpetajatest töötab ametlikust palgamäärast oluliselt väiksema palga eest. Tõsi on see, et ametlik palgamäär on Tallinna lasteaednikel üks Eesti kõrgemaid. Tõsi on aga ka see, et paraku töötab neist valdav enamus 0,7-0,9 koormusega. Neis vähestes lasteaedades, kus on tagatud ka 1,0 koormus, on osad ametikohad lihtsalt täitmata.

Keskerakond on nõudnud Toompeal valjuhäälselt kooliõpetajatele 20-protsendilist palgatõusu. Nii oleks loogiline, et Keskerakond astub esimesed sammud nende valitseda olevas Tallinnas ja tõstab lasteaiaõpetajate palka vähemalt 10 protsendi võrra. Tegelikult tooks see kaasa võimaluse, et lasteaiajuhid saaksid oma töötajatele jälle 1,0 koormusele vastava palganumbri tagada. Sotsiaaldemokraadid teevad eelarve eelnõusse kindlasti vastava muudatusettepaneku.

Krooniliselt alarahastatud alushariduse puhul on teine oluline teema amoritseerunud lasteaiahoonete remont. Täna ootab Tallinna 131 lasteaiast jätkuvalt üle saja kapitaalremonti. Koolide remondikava on pealinnal juba ammu olemas. Ka lasteaiad vajavad selgust. Nii andsin sotside poolt volikogu menetlusse otsuse eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks esitada kevadeks lasteaedade investeeringute kava aastani 2020.

Üldjoontes on aga Tallinna uue aasta eelarvekava tülgastavaks muutunud Toompea ja all-linna vastasseisu nägu. Selle tulemusena kannatavad enim lihtsalt tallinlased.

On fakt, et parempoolne valitsus on vähendanud omavalitsuste tulubaasi ja lõpetanud ka lasteaedade toetusmeetme, aga seda ebaõiglasem on, et Tallinn leiab raskes olukorras täies mahus rahastuse üleriigilisele telejaamale.

Ja veel. Kahe nädala pärast asub linnavolikogu arutama linnavalitsuse ettepanekut tõsta hüppeliselt lasteaia kohatasu. On õige, et kommunaalkulud on kasvanud. On õige, et paremparteide juhitud linnades ja Tallinna lähivaldades on kohatasu oluliselt suurem. Samas oli aga terve aasta haridusametis lasteaedade rahastamist arutanud komisjoni selge soovitus, et kui kohatasu tõuseb, siis samas ulatuses suureneb ka linnapoolne panus. Eelarvekavas see aga nii ei ole. Linnavalitsus on lapsevanemaid petnud. Raskel ajal lüüakse peredel jalad alt.

Linnavolikogu rahanduskomisjon pures eelarvekava

2011-11-28T07:58:00.000-08:00

Esmaspäeva õhtul kogunes Tallinna volikogu rahanduskomisjon arutama linna 2012. aasta eelarvekava. Ligi tunni jooksul vastas linna finantsjuht Katrin Kendra komisjoni liikmete küsimustele.

Küsisin Kendra käest, et kui kuu aja eest lubas abilinnapea Sarapuu rahanduskomisjonis eraldada uuel aastal linna enda poolt lasteaedade remondiks 7 miljonit eurot, siis kuidas jäi sellest summast tänaseks alles vaid 1,8 miljonit eurot. Vastuseks teatas Kendra, et tema ei pea õigeks kommenteerida abilinnapea avaldusi. Pisut hiljem selgus arutelu käigus, et ju oli siis abilinnapea mõelnud kogu seda summat, mida linnaeelarvest lasteaedadele uuel aastal lisaks eraldatakse. Kokku on see 6,5 miljonit eurot. Kendra ei avaldanud aga saladust, kui palju täpselt on kavas sellest summast küsida lastevanematelt kohatasu tõusu kaudu.

Kendra ei osanud öelda, kui suure pikaajalise rahalise kohustuse on linn võtnud kokku juba sõlmitud PPP-lepingutega. Uuel aastal sõlmib linn veel mitu uut koostöölepingut avaliku sektoriga investeeringute tegemiseks.

Lasteaiaõpetajate palkasid linnal järgmisel aastal kavas tõsta ei ole. Kendra rõhutas, et Tallinn ei vähendanud masu ajal lasteaednike palgamäärasid. Samas jättis ta ütlemata, et suur osa Tallinna lasteaiaõpetajatest ei saa täna rahapuuduse tõttu täiskoormusega töötada.

Saime teada, et Põhja-Tallinna väga hullus seisukorras Telliskivi tänava remont on plaanis alles 2013. aastal.

Aruteluvoorus rääkis rahanduskomisjoni liikmeks olev Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise juht Toomas Sepp, et kuna linn uuel aastal uute trollide ostmisse ei investeeri, kukub hiljemalt suve lõpus senine trolliliiklus kokku. Maha tuleb kanda 50 amortiseerunud trolli ehk pooled. See aga tähendab mitme trolliliini asendamist bussidega, sest liinimahtu ei ole kavas vähendada. Kokku plaanib Tallinn osta 2012. aastal 25 uut bussi. Juba järgmisel nädalal esitab aga linna finantsteenistus linnavalitsusele ettepanekud linnale kuuluvate transpordiettevõtete tuleviku kohta.

Ja veel. Eelarvekava põhjaliku seletuskirja lubas finantsjuht esitada linnavolikogule selle nädala neljapäevaks, mil eelnõu läbib volikogu esimese lugemise.

Pealinna uue aasta eelarvekava on plaanis vastu võtta 15. detsembril.

Peeter I ja Tallinna jõulupuu

2011-11-28T03:17:00.001-08:00

Räsitud Tallinna jõulupuu on näinud ajaloo jooksul ka ilusamaid aegu. Korra on isegi üks kroonitud pea seda oma õlgadel kandnud.

1710. aastal läks Harku mõisas sõlmitud rahulepinguga Eestimaa Rootsi kuninga võimu alt Venemaa koosseisu. Tallinnas lõppes 150 aastat kestnud Rootsi aeg, algas üle 200 aasta kestnud Vene aeg.

Venemaa tookordne valitseja Peeter I viibis Tallinnas kokku üheksal korral. Esimest korda oli ta tollases Revalis täpselt 300 aastat tagasi 1711. aasta detsembris jõulude paiku. Tsaar käis korduvalt Mustpeade majas, viibis Niguliste kirikus, raekojas, Eestimaa rüütelkonna hoones, külastas paljude ülikute kodusid.

Samuti võttis Mustpeade vennaskonna auliikmeks valitud tsaar osa jõulukuuse püstitamisest. Tema Tsaarilik Kõrgus suvatses oma isikliku majesteediõla panna alla kuusele, mida Mustpead põlise tava kohaselt kandsid oma majast Pikal tänaval Suurturule, tänasele raekoja platsile ülesseadmiseks. Rituaali saatsid muusika ja ringtants.

Esmakordselt on aga Tallinna jõulupuud mainitud juba 1441. aastal, mis teeb temast Euroopa teadaoleva vanima avaliku jõulupuu.

Ilusat jõuluaja algust kõigile!

Kuidas linnavalitsus katteta lubadusi jagas

2011-11-23T01:02:00.000-08:00

Ma olen pidanud Talinna abilinnapeast Arvo Sarapuust väga lugu. Erinevalt nii mõneski teisest linnavalitsuse liikmest vastab ta volikogus esinedes esitatud küsimustele üldjuhul konkreetselt.

Oktoobri lõpus ja novembri alguses menetles Tallinna volikogu linnakodanike algatatud otsuse eelnõud, mis oleks suunanud Tallinna TV raha lasteaedade remondiks. Linnavalitsus saatis oma eitavat positsiooni eelnõu suhtes kaitsma kuldsuuna tuntud abilinnapea Sarapuu, kes esines esmalt volikogu linnavarakomisjonis, siis rahanduskomisjonis ja lõpuks ka volikogu istungil. Nendel koosolekutel räägitust olen ka oma blogis kirjutanud:

http://jaakjuske.blogspot.com/view/classic#!/2011/10/linnavarakomisjonis-abilinnapea-teadis.html

http://jaakjuske.blogspot.com/view/flipcard#!/2011/10/linn-jagab-lubadusi-aga-oma-kodanike.html

Kõigis kolmes kohas kinnitas abilinnapea meeldiva uudisena, et järgmise aasta eelarvest plaanib linn eraldada lasteaedade investeeringuteks vähemalt 7 miljonit eurot. Võrreldes tänavuse väga nutuse seisuga igati väärikas number. Vastuseks minu küsimusele kinnitas Sarapuu, et see kõik on linna enda panus. Sellele lisanduvat 0,4 miljoni euro eest välisrahastust tuleohutussüsteemide uuendamiseks.

Eks see jutt 7 miljonist eurost tundus natuke liiga ilus. Aga härga sarvest, linnavalitsust sarapuust.

Eile, vaid mõni nädal hiljem saime teada tõe: Tallinna 2012. aasta eelarvekava lugedes selgub, et linna enda panus lagunevate lasteaedade remonti on vaid 1,8 miljonit eurot. Ülejäänud 3 miljonit eurot loodetakse saada erakapitali kaasates. Lubatud 7 miljonist on asi ikka väga kaugel. Tallinna TV saab aga ka uuel aastal oma 2,4 miljonit eurot.

Ma saan aru, et aeg on raske ja raha vähe, aga miks pidi abilinnapea andma volikogus niivõrd eksitavaid lubadusi. Täiesti arusaamatu. Oleks võinud ju rahus rääkida 5 miljonist eurost.

Teine asi, mis mind pealinna uue eelarve puhul väga häirib, on kavandatav lasteaia kohatasu tõus. Hea poliitiline tava näeb ette, et eelarvega kaasnevad maksumuudatused tuuakse volikokku koos eelarvekavaga. Eile aga ei rääkinud linnapea ega abilinnapea sõnagi plaanist kergitada lasteaia kohatasu Tallinnas kolmandiku võrra. Tasu tõus selgus alles eelarvenumbritesse süübides.

Olukorras, kus lapsevanemad on pealinna lasteaedade ülalpidamisse panustanud raskel ajal lisaks kohatasule veel tublisiti oma raha, ei ole linnal moraalset õigust kohatasu suurendada. Olukorras, kus Tallinn rahastab ka uuel aastal üleriigilist telejaama 2,4 miljoni euro eest, ei ole linnal eetiline nõuda lastevanematelt suuremat panustamist.

Põhja-Tallinna halduskogu arutas koolide arengukavasid ja planeeringuid

2011-11-22T11:17:00.000-08:00

Teisipäeval õhtul oli taas koos Põhja-Tallinna halduskogu. Päevakorras olid kahe kooli arengukavad ja rida detailplaneeringuid.

Vene õppekeelega Ehte gümnaasiumis õpib täna 643 noort. Õpilaste arv on pärast suurt langust viimasel ajal pist tõusnud. Hästi on läinud käima keelekümblusklassid. Ka on kool läinud üle gümnaasiumiastmes 60% ainetes eestikeelsele õppele. 80% lõpetanutest jätkab õpinguid ülikoolis. Koolimaja ootab kapitaalremonti.

Haldukogu kooskõlastas kooli arengukava aastateks 2012-2015.

Ristiku põhikool tegeleb hariduslike erivajadustega õpilastega. Kokku õpib koolis 280 last. Moodustatud on 16 klassi õpiraskustega lastele ja 18 väikeklassi (kuni neli õpilast). Kaheksa last on ükskikõppel. Enamus lõpetajatest läheb kutsekooli. Koolimajas on ruumi vähe. Hariduslike erivajadustega laste arv on hüppeliselt kasvanud. Sel õppeaastal avasid väikeklassi mitmed Tallinna koolid, aga vajadus on oluliselt suurem. Halduskogu kooskõlastas kooli arengukava aastateks 2012-2014.

Linnaosavanem Karin Tammemägi andis halduskogule ülevaate linnaosavalitsuse reservfondi viimase aja eraldistest. Kokku 8100 eurot on eraldatud linnaosast lehtede äraveoks, 220 eurot aga Mudila lasteaiale sünnipäevakingi ostmiseks. Reservfondi jääk on 9000 eurot.

Linnsosavanem rääkis ka kohtumisest linnaosa lastaedade direktoritega. Järgmise aasta kevadel tahab linnaosa toetada mänguväljakute nõukaaegsetele atraktsioonidele turvamattide paigaldamist.

Halduskogu kooskõlastuse sai Orase 13 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu eskiis. Sinna on kavas ehitada üks kahe korteriga elumaja, mille kõrvale rajatakse avalik laste mänguväljak. Taolist lahendust toetas kohalike elanike enamus.

Ristiku 12 kinnistu detailplaneeringu eskiis näeb aga ette vana tööstuspiirkonna jagamist kolmeks eraldi kinnistuks, kuhu võib ehitada kolmekorruselise ärihoone ja tootmishooneid.

Maleva 20/Sepa 10 detailplaneering annab õiguse laiendada olemasolevat tootmishoonet. Kinnistul asuv 20 meetri kõrgune veetorn ehitatakse ümber hoone peasissekäiguks.

Sitsi 14a kinnistu detailplaneeringu eskiis näeb ette nelja korrusega kuni 15 meetri kõrguse elumaja ehituse. Hoone maapealset pinda on kokku 250 m2.

Halduskogu kooskõlastuseta jäi aga seekord Põhja puiestee 13/Niine 1 kinnistu detailplaneeringu eskiisi. Linnaosavalitsuse maja vastas üle Niine tänava asub täna tühi kinnistu, kuhu on kavas ehitada kuni nelja korrusega ja üheksa korteriga elumaja. Kinnistule istutatakse 20 uut puud.

Jaan Sotter tõstatas küsimuse, et kas Põhja puiestee ääres vastu vanalinna kaitsevööndit ei peaks hoonet ehitama tänavajoonest veelgi sügavamale kinnistu sisse, andmaks rohkem ruumi kõnniteele ja rõhutamaks piirkonna esinduslikkust. Kuna probleem on laiem, otsustas halduskogu kutsuda järgmisele koosolekule selgituste saamiseks linnaplaneerimisameti esindaja ja jätkata seejärel kõnealuse planeeringu menetlust.

Viimasena arutas halduskogu Volta kvartali detailplaneeringu eskiisi. Vana tööstusala on plaanis ehitada ümber kaasaegseks elu- ja äripiirkonnaks. Ehitatakse 4-8 korrusega elumaju, üks 14-korruseline tornelamu, samuti 2-4 korrusega ärihooneid ja üks 14-korruseline äritorn. Kerkib ka 60-kohaline lasteaed. Piirkonna arendus on kavas etapiliselt, alustades Kopli poole jäävate ärihoonetega rajamisega. Sinna kerkivad ka kaks kõnealust pilvelõhkujat.

Tõststasin küsimuse, et kuna Volta uuslinnak on mõeldud 1600 inimesele, siis kus hakkavad tulevikus õppima sealsed lapsed. Arhitekt vastas, et laiendada tuleks Kalamaja põhikooli. Andres Herkel tundis huvi, et kuidas elanikud kesklinna hakkavad liikuma. Arhitekti sõnul on projekti realiseerimise eelduseks Kalamaja ümbersõidu väljaehitamine. Pärast arutelu otsustas halduskogu anda planeeringule rohelise tee.

Haldskogu revisjonikomisjoni esimees Rein Saliste pööras tähelepanu linnaosa kodulehel halduskogu tööd käsitleva info puudulikkusele, õigemini selle puudumisele.

Viimase asjana otsustas halduskogu teha muudatuste tegemiseks avatud linna põhimäärusesse ettepaneku taastada halduskogu revisjonikomisjoni õigus revideerida ka linnaosavalitsust ja selle allasutusi.

Sel aastal koguneb halduskogu veel 20. detsembril.

Tartu maantee läbimurre - kaduvad hooned ja tänavad

2011-11-22T00:30:00.000-08:00

Tallinna südalinnas Tartu maantee läbimurde ääres asuva Swissôteli kõrval lammutatakse juba nädala jagu päevi vanu tellishooneid, mille asemele ehitatakse pärast arheoloogilisi kaevamisi teiste seas ka uus kõrghoone.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Artur Ümar on öelnud, et lammutustööde keskel on ka muinsuskaitse all olevad hooned. Nii võib seal lammutada vaid vähemväärtuslikud hooned. Alles jääb tema sõnul tootmishoonete kõige vanem osa, mille all on hiliskeskaegne hoonestus ja arvatavalt ka vesiveski.

Käimasoleva lammutustöö käigus hävib taas üks killuke kunagist Tallinna. See piirkond sai tõsiselt kannatada märtsipommitamises, seejärel asus nõukogude võim muutma totaalselt sealset tänavavõrku, viimase põnsu pani kümne aasta eest Tartu maantee läbimurde rajamine, mida võib samahästi ka Rävala puiestee pikenduseks nimetada.

Milline aga nägi siis enne Teist ilmasõda sealne piirkond välja? Võrreldes tänasega, nagu öö ja päev.

Pärnu maanteelt alguse saav ja tänasest oluliselt kitsam Liivalaia tänav muutus toona natuke enne Pleekmäel asuvat 1721. aastal pühitsetud Kaasani õigeusu kirikut veelgi kitsamaks Kaasani tänavaks. Kui olla täpne, siis oli 1930. aastate keskel liidetud Liivalaia tänavaga (Suur)Juhkentali tänav. Kui Liivalaia tänav nimetati 1944. aastal ümber Viktor Kingissepa tänavaks, jäi Juhkentali tänav kandma Liivalaia tänava nime.

Kunagise Kaasani tänava ääres asunud mõned puumajad on veel tänagi alles kohe kiriku vastas. Teispool kirikut kulges aga otsejoones (Suur) Tartu maantee suunas Klaasingi tänav ja sellega alguses paralleelselt Heeringa tänav, millest sai edasi Tartu maanteele Puuvilja tänava kaudu.

Klaasingi, hilisem Paberi tänav kulges praeguse Liivalaia tänava joonel Stockmanni kaubamaja kõrval, kus toona asus Johansoni paberivabrik. Omaaegne vabriku korstna alusmüür on veel tänagi alles. Puuvilja tänav asus aga 1954. aastal ehitatud kõrge nurgatorniga hoone hoovis.

Tartu maantee läbimurre Rävala puiesteele rajatigi riivamisi läbi omaaegse Klaasingi ja Puuvilja tänava vahelise kvartali ning otsejoones läbi Jaani Seegi kiriku ja Maakri tänava vahele jääva ala. Veel enne jätsid aga oma jälje piirkonnale sõda ja nõukogude võim

1970. aastate esimeses pooles raiuti Kaasani kiriku kõrvalt kuni Narva maantee ja Jõe tänavani tollase Kingissepa tänava pikendus. Suur osa sealsest hoonestusest oli hävinud 1944. aasta märtsipommitamises. Säilinud majadele ei antud aga armu. Teelaienduse ohviks langes ka suur tükk Kaasani kiriku aiast, samuti kümned ajaloolise Liivalaia tänava lõunapoolse külje puumajad Pärnu maanteest Juhkentali tänavani. 1992. aastal taastati Liivalaia tänava nimi Pärnu maantee ja Tartu maantee vahelisel alal. Linnakaardile tekkis taas ka Juhkentali tänav.

Maakri tänava ja Jaani Seegi kiriku vaheline hoonestus elas aga suures osas üle nii sõja kui nõukogude võimu ja tõmmati maha niisiis alles selle sajandi alguses Tartu maantee läbimurde ja uute kõrghoonete rajamise käigus. Tänase läbimurdega risti asus Tornimäe tänav, kust viis Väike-Pääsukese tänav Pääsukese tänavani. Selles omaaegses piirkonnas asuvad siis ka lammutamisel olevad vanad tööstushooned. Mälestus kunagisest Grünvaldi nahavabrikust.

Tõsi, ka täna leiame linnaplaanilt Tornimäe, Pääsukese ja Väike-Pääsukese tänava. Nende kulgemisjoon ja pikkus on aga suures ulatuses oluliselt muutunud. Rääkimata kerkinud uushoonestusest. Ajalooline Tartu maantee siht teisel pool Jaani Seegi kirikut on aga muutunud pärast läbimurde rajamist sisuliselt kõrvaltänavaks.

Piirkonna ajaloolist hoonestust ongi täna osaliselt alles vaid Tartu maantee vana sihi ääres ja Maakri tänavas, mis algas omal ajal Kaasani kirikut ümbritsenud Sibulaküla tänavaterägastikust ja lõppes praeguse Meloni kaubamaja kohal. Maakri tänav katkeb tänapäeval Pääsukese ja Kuke tänava ristil. Muide, sealsamas kõrval asuva Radissoni hotelli alla jääb kunagine Kana tänav.

Kaasani kiriku tagant, seejärel Maakri tänava äärest ja siis tänase Kivisilla tänava joonel mere suunas voolas kuni 1930. aastateni avatuna Härjapea kitsas, aga kiirevooluline jõgi, millel keerlevate veskite veejõud panigi aluse piirkonna tööstustele.

Rävala (algselt Lenini) puiestee rajati aga 1940. aastate lõpus läbi märtsipommitamises hävinud kesklinna kvartalite.

Ja veel. Täna lammutamisel olevate tööstushoonete ees tulid Tartu maantee läbimurde ehitustööde käigus välja Jaani seegi keskaegse kompleksi müürid, mis ilusasti uues tänavalahenduses eksponeeriti.

Fotol vaade Maakri tänavast Viru väljaku suunas praeguse Rävala puiestee kohalt pärast märtsipommitamist. Tosinkonna aasta eest alustati sealt Rävala puiestee ja Tartu maantee ühenduse rajamist.

Raudtee keset Tallinna Narva maanteed

2011-11-17T23:17:00.000-08:00

Tallinna volikogu kehtestas neljapäeva õhtul detailplaneeringu, mis annab võimaluse Tallinn-Väike ajaloolise, 1901. aastal paekivist ehitatud ilusa raudteejaama rekonstrueerimiseks. Vähesed mäletavad, et veel pisu enam kui 40 aastat tagasi asus identne jaamahoone ka Tallinna südalinnas Narva maantee ääres.

1901. aastal avati täies pikkuses kitsarööpmeline Tallinn-Viljandi-Mõisaküla raudtee, mille üks ots ulatus Tallinna sadamani. Raudtee kulges mööda tänast Vesivärava tänavat üle Narva maantee sadamani, kus praeguse Petrooleumi tänava kohal asus jaamahoone. Koos raudteega ehitatud Tallinn-Sadama jaamahoone paiknes osaliselt tänase Tuukri 58 aadressil asuva hoone kohal. Jaamahoone lammutati 1970. aastal. Tänase Petrooleumi tänava äärde ehitati aastatel 1977-1987 Miia Masso projekti järgi Merelaevanduse hoone (Narva mnt 31) ja 1997. aastal juba mainitud Tuukri 58 hoone. Tuukri tänava merepoolses küljel on paar vana jaama abihoonet siiani alles.

1980. aastate alguses oli veel praeguse metodisti kiriku kohal alles kunagise raudtee ülesõidu valvuri ilus paekivist hoone. Petrooleumi tänava laiendustööde käigus üritati maja teisaldada, aga see lagunes koost.

Nii et kui keerate täna autoga Narva maateelt Petrooleumi tänavasse, siis sõidate otse läbi kunagise raudteejaama hoonete.

Fotol vaade omaaegsele Tallinn-Sadama jaamahoonele Narva maanteelt.

Tallinna kadunud vaated

2011-11-15T05:15:00.000-08:00

Kõik, keda huvitab Eesti linnade kujunemine 20. sajandil, peavad kiirustama raamatupoodi ja ostma eelmisel nädalal müüki jõudnud raamatu Kadunud vaated. Enam kui 400 fotot annavad ülihea pildi Tallinna kesklinna muutumisest möödunud sajandil.

Üldjuhul teatakse, et Teises ilmasõjas hävis peaaegu kogu barokk-linn Narva. Vähem teatakse, et ligi pool linnast põles maha ka Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Pärast sõda hävitas aga nõukogude võim üldjuhul vana tänavavõrgu, ehitades varemete asemele uue linna.

Tallinna puhul tabas vana hoonestust ka veel teine hävituslaine 1970. aastate lõpus enne 1980. aasta olümpiamänge. Siis laiendati suuremaid tänavaid. Tegelikult oli see protsess alanud juba Pätsi ajal enne sõda.

Igatahes pakub Aare Olanderi koostatud raamat omamoodi põnevat äraarvamismängu. Lõpetuseks üks foto. Kas arvate ära, mis asub sel kohal täna Tallinnas?

Ülikallis uus raekoda

2011-11-09T06:31:00.000-08:00

Tallinna volikogu eelmine koosseis langetas 2009. aasta sügisel enne laiali minekut üksmeelse otsuse, millega anti roheline tee linnahalli kõrvale uue raekoja ehituseks.

Viimati ehitas Tallinn endale raekoda 610 aastat tagasi. Vanast raekojast lahkus linnavõim lõplikult alles 1970. aastatel. Enne esimest ja teist ilmasõda pidas Tallinn tõsist plaani uue raekoja ehituseks, kuid sõda jättis need projektid sahtlisse.

Täna töötab enamus linnaasutustest hoonetes, mis on ehitatud algselt milleski muuks. Linnavalitsuse maja Vabaduse väljakul kindlustusseltsi majaks ja lukskorteriteks, linnavolikogu hoone kaupmehe linnavillaks, Põhja-Tallinna valitsuse maja Vene tsaariarmee mereväelaste lõbumajaks ja mängupõrguks.

Nii asus linnavalitsus volikogu otsust täitma ja uut raehoonet projekteerima. Taanlased joonistasid ilusa ja kalli klaasmaja projekti. Masu on seadnud ehituse rahastamise tõsise löögi alla. Küll on aga juba viimased kaks aastat tegeletud vilkalt laskmata karu naha jagamisega ehk uue raehoone ruumijaotuse vaidlustega. Et kelle tulevane kabinet kui suur ja millise vaatega olema saab.

Kolmapäeva õhtul kuulasime volikogu linnavarakomisjonis linnakantselei haldusjuhi Viljar Meistri põhjalikku ülevaadet uue raehoone projekteerimistööde seisust ja võimalikest rahastamiskavadest.

Taanlaste projekti kohaselt saab uue raehoone pikkus olema 138 ja laius 90 meetrit. Kõrgus on 64,6 meetrit. Hoone koosneb 13 klaasfassaadiga tahukast, mille toestamiseks kulub 7600 tonni metalli. Majal on kuus maapealset ja kaks maa-alust korrust. Pinda on hoones kokku ligi 39 000 m2, sellest kasulikku pinda 21 536 m2. Parkimiskohti saab maja ümber olema 250. Uue raehoone rajamine eeldab ka seale suure liiklussõlme ümberehitust.

Maja esimene korrus saab olema linnarahvale avatud kuni kella 11 õhtul. Nii saavad tallinlased kasutada sealset konverentsisaali, õpiklasse, näitusesaale ja söögikohta.

Hoone eelprojekti koostamine on jäänud venima, kuid linnavalitsus tahaks ehitustöödega alustada 2013. aasta alguses ja lõpetada need 2014. aasta suveks. Suure tõenäosusega lükkub aga kopa maasse löömine veel edasi.

Uues raekojas asuks tööle 1000 ametnikku, sinna koondataks linnavalitsus, volikogu ja enamus linnaameteid. Kokku vabaneb 11 pinda. Uus hoone peaks tehtud kulutuse tasa teenima 15 aasta jooksul.

Esialgu prognoositi ehitustööde maksumuseks 41,7 miljonit eurot, tänase seisuga läheks aga vaja juba 90,4 miljonit eurot (1,41 miljardit krooni). 1. detsembriks selgub uuendatud maksumus. Hoone rahastamiseks on kavas panna müüki linnavalitsuse maja, volikogu hoone, Roosikrantsi residents, samuti Wabaduse kohviku maja, kus asub rida linnaameteid. Nende hoonete müügist laekub aga alla 20 miljoni euro. Linnavaraamet koostab nimekirja ka teistest linnale kuuluvatest hoonetest ja kinnistutest, mida saaks müüki panna. Euroopa Liidu toetusrahasid linna administratiivhoone ehitamiseks kasutada ei saa.

Viljar Meister ei osanud täna öelda, kust linn puudujääva raha leiab. Tema sõnul arutab linnavalitsus raehoone võimalikke rahastamiskavasid uue aasta 1. veebruaril, misjärel saadetakse konkreetne ettepanek volikokku kinnitamiseks.

Eesti vanima kabeli saladus

2011-11-09T04:12:00.001-08:00

Tallinna vanalinna serval asuv Gustav Adolfi Gümnaasium tähistab neil päevil oma 380. juubelit. Paljud ei tea, et vana kooli varjus on peidus keskaegse kloostri müürid, terved võlvitud keldrid ja käigud. Väga vähesed aga teavad, et tänase GAGi kohal asus suure tõenäosusega Eesti vanim teadaolev kabel.

Püha Ventseli kabeli rajamist Tallinna 1219. aastal oletas taani-eesti-saksa päritoli ajaloolane Paul Johansen. See rajati ilmselt tänutäheks 1219. aasta juulis eestlaste vastu Toompea all peetud lahingus saavutatud võidu eest, kus otsustavat rolli olid etendanud slaavlasest Rügeni vürsti Vitslavi väed. Vaid 30 aastat hiljem laiendati Ventseli kabel taanlaste eesvedamisel tsistertslasnunnade kloostriks, saades seejärel Püha Miikaeli nime. Ometi kutsuti seda varasemal ajal ka Ventseli nimega. Just seetõttu ongi Johansen oletanud, et enne nunnakloostrit asus seal Püha Ventseli kabel.

Kuidas siis aga vanast kloostrist kool sai?

Püha Miikaeli klooster tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, oli seejärel protestantlik hoolekandekeskus, kaotades 1599. aastaks sisuliselt kõik kloostrile omased tunnusjooned.

1629. aastal läks Liivimaa täielikult Rootsi võimu alla. Uus võim asus tegema korda koole, et korraldada laiematele rahvahulkadele õpetuse andmist. Rootsi kuningal Gustav II Adolfil oli selleks kindel tahe ja soov, pealegi oli ta haritud mees. Kuningas oli veendunud, et Liivimaale on tarvis haritud inimesi – ametnikke, kirikuõpetajaid, arste ja teisi, kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt.

Uue kooli asutamiseks astusid samme Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond. Kõige sobivamaks kooli asupaigaks peeti 1249. aastal asutatud Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnakloostrit. Klooster oli sunnitud uksed sulgema reformatsioonikeerises.

Kooli loomisel ekkisid aga vaidlused. Tüliküsimust kooli rajamise ümber asus otsustavalt lahendama Tallinnasse saabunud kuningas Gustav II Adolf isiklikult. Ta kinkis asutatavale koolile Mihkli kloostri koos juurdekuuluvate mõisatega. Ent vaidlus jätkus veelgi, põhjuseks rae ja rüütelkonna lahkarvamused. Näiteks soovis rüütelkond, et kooli pääseksid ainult aadlike pojad, vaieldi kooli ülalpidamiskulude üle.

Erimeelsuste lõpetamiseks määras kuningas vastava komisjoni. Lõpuks sõlmiti 24. veebruaril 1630 rae ja rüütelkonna vahel leping ehk transaktsioon, mille kohaselt tuli kloostris asutada gümnaasium, kus saavad haridust nii aadlike kui ka kodanike lapsed. Kumbki pool pidi võrdselt kandma kulusid. Lepingust hoolimata kippus kooli avamine venima. Alles 16. veebruaril 1631 sõlmisid osapooled gümnaasiumi tegeliku asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud Gustav II Adolf. Kool avati pidulikult 6. juunil 1631.

1630. aastal loodi gümnaasium ka Tartusse. Vaid kaks aastat hiljem asutati selle baasil ülikool.

Tallinna gümnaasium jätkas aga gümnaasiumina. Hilisematel sajanditel ehitati kunagiste kloostrimüüride ümber uus kaasaegne koolimaja. Vana kloostrikirik ehitati aga pärast Põhjasõda ümber õigeusu Issandamuutmise peakirikuks.

Fotol on keskaegse Mihkli kloostri plaan.

Kas sina elad miljööväärtuslikus piirkonnas?

2011-11-08T09:34:00.000-08:00

Telliskivi seltsi järjekordne foorum võttis teisipäeva õhtul Kalamaja põhikoolis teemaks Põhja-Tallinna miljööväärtuslikud hoonestusalad.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu alustas oma ettekannet huvitava faktiga. Nimelt kehtestas esimese muinsusväärtuste kaitset käsitleva seaduse Eesti alal Rootsi kuningas Karl XI juba 1666. aastal.

19. sajandi teisel poolel, 20. sajandi alguses rajati Tallinna mitmeid suuri tööstusettevõtteid, mis tõid kaasa elanike arvu kiire kasvu ja töölisasumite ehituse. Nõukogude perioodil asuti ehitama magalapiirkondi. Kuna seal olid kõik mugavused, siis peeti plaani vanad amortiseerunud puitasumid kokku lükata. Nii mõneski kohas, peamiselt suuremate tänavate ääres jõuti seda ka teha. Kaitsma asuti vanu puitrajoone alles 1980. aastate teises pooles.

1966. aastal moodustati vanalinna muinsuskaitseala.

Esimesed miljööväärtuslikud hoonestusalad kehtestati Tallinnas aga alles 2001. aastal linna üldplaneeringuga. Selle aja jooksul on toimunud suur muutus: esialgu hoiti piirkonna üldilmet, haljastust, täna kogu tervikut. Tänaseks on vanad agulid kujunenud sisuliselt eliitlinnaosadeks, hinnatud elukohaks.

Oluline on mitte niivõrd väärtusliku piirkonna määramine, vaid seal tegutsemist käsitlevate reeglite kokku leppimine, ehitusmääruse vastu võtmine.

Ametil on olnud vaidlused pigem arendajatega, elanikega vähem. Asumiseltse on viimase kümnendi jooksul tekkinud msssiliselt üle Eesti.

Ehitusfirma Endowi ehitus esindaja Olev Ostra jagas praktilisi kogemusi miljööalade hoonete renoveerimisel. Vana maja korrastamist tuleb alustada katusest. Uut plekk-katust tasub värvida alles 3-4 aasta möödudes, kui esialgne kaitsekiht kulunud. Tavaliselt on kõige hullemas seisus maja niiskusest kannatada saanud alumised palgid ja teised puitosad. Vana voodrilaudist tasub võimaluse korral kindlasti säilitada, on oluliselt vastupidavam.

Vanu puumaju tasub värvida linavärviga.

Ehitajal tuleb olla tihti puhvriks elanike ja kultuuriväärtuste ameti vahel.

Viimasena sai sõna Olari Kärmas linnaplaneerimisameti üldplaneeringute osakonnast. Tema tutvustas koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu miljööväärtuslike hoonestusalade osa. Pelgulinna ja Kalamaja miljööväärtuslik ala laieneb. Kalamajas lausa poole võrre, hõlmates tuleviku ka suurema osa selle idapoolsest osast. Välja jääb Kotzebue tänava piirkond ja Preatoni kvartal.

Uued miljööväärtuslikud hoonestusalad on kavas Põhja-Tallinnas kehtestada Lõime tänava, Kopli-Niidi tänava ja Sirbi-Kopliranna tänava piirkonnas. Lisaks veel Kelmikülas. Ka on juba miljööväärtuslik ala Laevastiku tänava piirkond.

Arutelu voorus vahetati mõtteid miljööväärtusliku ala sisu ja eesmärgi teemadel. Tunti huvi, mis on vahet muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikul alal. Esimene kehtestatakse seadusega, teine kohaliku omavalitsuse otsusega. Lisaks on muinsuskaitsealal alati seda ümbritsev kaitsevöönd.

Üks kõne

2011-11-04T02:32:00.000-07:00

Minu sõnavõtt SDE fraktsiooni esimehena Tallinna linnavolikogu 3. novembri 2011 istungil enne linnakodanike algatatud otsuse eelnõu lõpphääletust:

Hea esimees, head kolleegid! Ma alustaks sellest, et väga sümpaatne oli kuulda, et abilinnapea Sarapuu on tubli pereisa, kellel on viis last. Aga samal ajal oli hästi kurb ja inetu kuulda, kui härra Treimani sõnavõtu ajal andis abilinnapea Kõlvart oma nõunikule korralduse häkkida sisse Tallinna elanike registrisse, et uurida härra Treimani perekonnaseisu, et saaks küsida piinlikke küsimusi.

Aga ma tahtsin rääkida sellest, et me tegelikult ei peaks seda eelnõu siin üldse mitte täna arutama. Ei peaks arutama sel juhul, kui linnavalitsus oleks teinud selle aasta märtsikuus teistsuguse otsuse. Tuletagem meelde, et siis arutasime linna esimest lisaeelarvet, millega suurendati oluliselt Tallinna Televisiooni eelarvet, et saaks hakata looma üleriigilist telejaama.

Opositsioon sai aru, et Keskerakond Tallinna Televisioonist ei loobu. Me tegime kompromissettepaneku, et tulge mõistusele!, anname vähemalt siis samasuguse summa, enam kui 2 miljonit eurot ka lasteaedade remondiks. Linnapea mõtles, ja ei nõustunud ettepanekuga. Just siis tegi volikogu selle ebaõiglase otsuse, mis sünnitas ajaloolise protsessi ja pani linnakodanikke koguma allkirju, et kasutada õigust algatamaks volikogu otsuse eelnõu. Selle eelnõu sünnitas räige ebaõiglus. Jah, me oleme nõus sellega, et majanduskriis, riigi otsused vähendasid linna tulubaasi. See oli tol hetkel paratamatu. Ja paratamatult tuli ka linnal vähendada teatud määral lasteaedade kui väga suure kuluartikli eelarvet. Aga mitte ükski jõud ei käskinud sel raskel hetkel linnal käivitada ülikallist teleprojekti. Projekti, mida mitte ükski seadus ei pane linnale kohustuseks. Ja samal ajal eraldada linna kohustuse täitmiseks ehk lasteaedade remondiks 20 korda väiksem summa. Jah, masu vähendas linna eelarvet ligi 20%, see on fakt. Aga keegi ei käskinud samal ajal vähendada Tallinna lasteaedade remondi eelarvet mitte 20%, vaid 75 korda! Just need ebaõiglased otsused tõid täna inimesed siia tänavale ja panid inimesed algatama seda eelnõu. See, kui linnakodanikud kasutavad niivõrd äärmuslikku varianti algatada omalt poolt otsuse eelnõu, näitab, et midagi on väga valesti. Selle eelnõuga näitasid tegelikult linnakodanikud linnavalitsusele punast tuld.

Teine teema, tulles konkreetselt Tallinna Televisiooni juurde, mida ma küsisin ka abilinnapea Sarapuu käest, puudutab seda, et Linnavalitsus täna väga räigelt rikub volikogu otsust, mille me langetasime siin saalis küll Keskerakonna häältega, aga 2009. aasta kevadel, kui volikogu andis pärast pikka ööistungit õiguse luua Tallinna Televisiooni sihtasutus. Ma võtsin just arvutist lahti Tallinna Televisiooni kontseptsiooni. Võtke ka lahti oma arvutitest. Lugege! Milline pidi olema see televisioon? Pidi olema linnatelevisioon; igas lauses on sõna „Tallinn“; see pidi olema kodanikutelevisioon; seal pole mitte ühegi sõnaga, mitte ühegi lausega kirjas, et linn hakkab maksumaksja raha eest moodustama üleriigilist telejaama. Me ei ole andnud seda volitust Linnavalitsusele.

Head volinikud! Me hakkame sellel hilisel tunnil varsti tegema otsust. Ma kutsun teid üles arvestama linnakodanike soovi. Meil on kõigil tegelikult õigus ja kohustus olla siin mitte volikogu liikmed, vaid ühel hetkel linnakodanikud, lapsevanemad, ja lõpetada see tegevus, milleks me ise pole andnud Linnavalitsusele volitust. Ja meil on täna kohustus nõuda, et linn täidaks neid asju, neid kohustusi, neid ülesandeid, milleks on seda kohustanud seaduseandja. Jõudu meile targa otsuse tegemisel. Aitäh!

Meenutades Peetrit

2011-11-03T03:58:00.000-07:00

Peeter Kreitzbergi lahkumine oli ootamatu ja valus. Eesti kaotas haridusvaldkonna vaieldamatu arvamusliidri, vasakpoolse mõtte ühe tuntuima kandja.

Mul oli au olla Peetri hea sõber ja seltsimees. Meie tutvus sai alguse kevadel kuus aastat tagasi, kui Peeter koos oma mõttekaaslastega Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitus.

Kuna Peeter oli oma mitme ameti kõrval ka sotside Tallinna piirkonna juhatuse liige, siis arutasime temaga peamiselt just pealinna probleeme, kavandasime ja viisime läbi mitu valimiskampaaniat, seisime koalitsiooni minnes ja seal olles sotside seisukohtade eest. Omaette pikad diskussioonid olid meil Eesti sotsiaaldemokraatia tuleviku teemal. Sügavalt vasakpoolse inimesena soovis Peeter, et SDE positsioon ühiskonnas oleks oluliselt tugevam.

Peetril oli alati oma selge visioon ja selle eest oli ta valmis seisma. Vajadusel ka karmilt ütlema. Muidu oli ta väga muhe ja avatud suhtleja.

Viimased paar kuud võtsin hoogu, et üle pika aja Peetriga kokku saada ja mõtteid vahetada. Nüüd jääbki see kohtumine pidamata.

Jumalaga, Peeter!

Sünagoog, Euroopa Liit ja ametiühingud

2011-11-02T00:30:00.000-07:00

Kui satute Rävala puiestee ja Laikmaa tänava nurgal asuvasse Euroopa Liidu alalisse esindusse Eestis, asute kunagisel Sakala tänaval, mille ääres asus kuni 1944. aastani juudi sünagoogi ilus hoone.

Juudikoguduse ajalugu Tallinnas algab täpselt 200 aastat tagasi. 1811. aastaks oli Tallinnas nii palju juute, et sai rajada koguduse. Üks esimesi asutajaid on Jakob Kuplinski, kaupmees, kes tuli Valgevenest ja asus koguduse etteotsa. Tekkis ka teine sõdurite kogudus, kontonistidest, kes said ruumid endisesse püssirohulattu praeguse Estonial hukkunute mälestusmärgi juures. See oli esimene sünagoog, sõdurite oma. Teine oli väike maja Vana-Tartu maanteel.

1880. aastal asus kohalik juudi kogukond ehitama uut suurt sünagoogi Maakri ja Väike-Tartu maantee (hilisema Sakala) tänava ristile. Ulatus ju Maakri tänav tollal tänase Estonia puiesteeni Meloni kaubamaja kohal. Nikolai Thamm vanema projekti järgi rajatud kaunis paekivi usuhoone sai lõplikult valmis neli aastat hiljem. Hiljem ehitati sünagoogi kõrvale ka juudi koolile oma maja. Mõlemad hooned krohviti valgeks.

Sünagoogil ja koolil lasti seal rahus tegutseda ligi 60 aastat. 1941. aasta suve lõpus muutis Saksa okupatsioonivõim sünagoogi sõjaväelaoks. Hoone sai tõsiseid purustusi 1944. aasta märtsipommitamises, kui hävis suurem osa piirkonna hoonestusest. Kui Saksa sõjavägi sama aasta septembris Tallinnast lahkus, põletasid nad lao maha, vaid seinad jäid püsti. Muide, samal ajal hävis sõjatules ka 1901. aastal avatud Tartu juudi sünagoog, mis asus Turu tänava ääres.

Tallinna sünagoogi taastamiskõlblikud varemed lammutas aga nõukogude võim 1946. aastal. Pärast sõda hävitati ka piirkonna ajalooline tänavavõrk. Viimased säilinud ümbruskonna väikesed tänavad tõmmati maha Tartu maantee läbimurde rajamisel selle sajandi alguses. Nii meenutab sealset omaaegsest hoonestust vaid väike jupp säilinud Maakri tänavast.

Kunagise Sakala tänava müüris aga 1970. aastate lõpus kinni ametiühingute suur kõrge maja, mis mõned aastad tagasi kaasaegseks Euroopa Liidu majaks ümber ehitati. Enne uushoonestuse rajamist lammutati ka tollase Tartu põiktänava ääres säilinud viimased puumajad. Suurem osa sünagoogi ja juudi kooli omaaegsest kinnistust võtab täna enda alla kaubamaja taha 1960. aastail ehitatud praegune suur ärihoone, samuti pärast sõda läbi varemete raiutud Laikmaa tänava ja Rävala puiestee nurk.

Juudikogudus sai iseseisvuse taastanud Eesti riigilt oma Rävala puiestee kinnistu eest kompensatsiooni. Uus kaasaegne sünagoog ehitati Karu tänavale eelmise kümnendi keskel.

Fotol Tallinna sünagoogi varemete lammutamine 1946. aastal.

Halduskogu komisjonid rääkisid lumest, Balti jaamast ja liiklusriskidest

2011-11-01T09:48:00.000-07:00

Teisipäeva õhtul pidasid ühiskoosoleku Põhja-Tallinna halduskogu ettevõtlus- ja korrakaitsekomisjon. Peateemaks oli linnaosa valmisolek talviseks lume- ja libedustõrjeks.

Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Arvo Soorand andis komisjonile teada, et linnaosa magistraalteid (Sõle, Ristiku, Heina jt) koos sealsete kõnniteede ja bussipeatustega hooldab linna kommunaalameti lepingupartner Jaakson Linnahooldus OÜ.

Linnaosavalitsuse kohustuseks on tagada kõrvaltänavate ja sisekvartaalsete teede hooldus. Kuni eelmise aasta lõpuni hooldas Jaakson Linnahooldus ka Põhja-Tallinna kõrvaltänavaid, alates jaanuarist on see aga uue lepingupartneri Tänavapuhastuse AS ülesanne. Kõnealune leping kehtib veel kaks aastat.

Magistraalteed peavad olema lumest puhtad nelja tunni, kõrvaltänavad hiljemalt 24 tunni jooksul.

Eraldi lepingutega on tagatud lume äravedu linnaosast. Kokku on veeti eelmisel talvel Põhja-Tallinnast välja rekordilised 25 000 kantmeetrit lund. Eelmine lumerohke talv on tekitanud olukorra, kus linnaosal hetkel võimalikuks lume väljaveoks raha ei ole. Loodetavasti eraldab linnavalitsus vajadusel raha.

Linnaosale on lumetõrjeks abiks ka 22 sotsiaalsete töökohtade programmi rammes palgatud inimest.

Linnaosavalitsus teeb igal kolmapäeval tänavate olukorra kontrollimiseks reidi ja annab mupole teada linna heakorraeeskirja rikkumistest. Tulevikus võiks hakata korraldama mupoga ühisreide.

Eelmisel talvel seagasid tõsiselt väiksemate tänavate puhastamist lumest tänavaäärtesse pargitud autod. Ka tuli ette olukordi, kus tänavad aeti lumest puhtaks, misjärel lükkasid majaomanikud kohe katustelt uue lume ja jää tänavale. Linnaosa teenindavad kaks prügifirmat ei pääsenud mullu nii mõnelgi korral konteineritele ligi.

Tänavapuhastuse AS juht Vello King märkis, et koostöö linnaosavalitsusega on olnud hea ja valmisolek algavaks talveks veel parem. Osad tänavad tuleks muuta talvel ühesuunaliseks. Selgus, et seaduse kohaselt on tänavahooldusfirmal õigus lund kõnniteedele lükata, kuid liikumisruumi kõnniteel peab jääm vähemalt 1,1 meetrit.

Pöörasin tähelepanu, et kõrvaltänavate olukord oli möödunud talvel üldjuhul väga masendav. Soorand põhjendas seda asjaoluga, et keset talvel muutus lepingupartner.

Andres Aguraiuja edastas Telliskivi seltsi poolt kohalike elanike mured seoses talvise teehooldusega. Majaomanikud tahaksid saada varakult lumekoristuse ja -äraveo kohta infot, siis saab tänavad ka autodest puhtad hoida.

Komisjon otsustas, et linnaelanikke tuleb linnaosalehe kaudu informeerida lume- ja libedustõrje korraldamise üldistest põhimõtetest. Operatiivset infot talvel ühe või teise tänava puhastamisest lumest tuleb aga edastada linnaosa kodulehe kaudu, samuti tuleb saata sellekohane eelinfo kinnistuomanikele e-postiga.

Arvo Soorand andis teada, et linnaosavalitsus on pöördunud transpordiameti poole taotlusega muuta talvel lumetõrje parandamiseks liikluskorraldust Suur-Patarei tänaval ja selle kõrvaltänavatel nii, et selles Kalamaja piirkonnas tekiks ühesuunaline ringliiklus. Komisjon otsustas seda ajutist lahendust toetada.

Teise küsimusena arutas komisjon Balti jaama ja selle vahetu ümbruse heakorraga seotud küsimusi. Piirkond on öisel ajal ka väga halvasti valgustatud. Endises jaamahoones tegutseva ostukeskuse ümbruses tuleb kinnistu omanikul OÜ Realwayl pingutada rohkem heakorra tagamiseks. Ostukeskuse ja selle kõrval asuvate müügiputkade vahele jääv ala tuleks aga muuta jalakäijate alaks. Täna on see päeval autosid täis pargitud. Komisjon otsustas vastavate ettepanekutega pöörduda Balti jaama kinnistu omaniku ja linna transpordiameti poole.

Muude küsimuste all tõstatasin Kopli ja Erika tänava suure ristmiku liiklusohutusega seotud probleemi. Täna ei ole seal endiselt mitte ühtegi ülekäigurada, kuigi nüüd on kohe ristmiku kõrval avatud ka uus populaarne söögikoht. Transpordiameti esindaja väitis, et kui sinna sebrad maha joonistada, muudab see jalakäijad muretuks ja võib tekitada õnnetusi. Küll nõustus ameti esindaja kaaluma ristmikule kiirusepiiranguid puudutavate ja jalakäijate eest hoiatavate liiklusmärkide paigaldamist. Komisjoni liikmed pöörasid tähelepanu, et paigaldatavad liiklusmärgid võiksid olla suuremas formaadis.

Andres Aguraiuja tundis aga muret, kas kohe pärast kurvi on ikka õigem vöötrada maha märkida. Konkreetselt mõtles ka Tööstuse tänava juhtumit. Politsei esindaja märkis, et Tööstuse tänaval on sealkandis 30 km kiirusepiirang, millest kinnipidamist pidavat politsei ka päris tihti kontrollima.

Linn jagab lubadusi, aga oma kodanike algatust ei toeta

2011-10-31T10:14:00.000-07:00

Ka Tallinna volikogu rahanduskomisjon hääletas esmaspäeva õhtul linnakodanike algatet eelnõu paraku maha. See-eest selgus poolteist tundi kestnud diskussiooni käigus nii mõndagi uut.

Abilinnapea Arvo Sarapuu kinnitas korduvalt, et tuleva aasta linnaeelarvest eraldatakse enam kui 30 lasteaia remondiks 7,4 miljonit eurot. Sellest välisrahastuse moodustavat 0,4 miljonit eurot lasteaedade tuleohutussüsteemide uuendamiseks. Paraku keeldus Sarapuu näitamast komisjoni liikmetele remonditavate lasteaedade nimekirja. Lasteaedade tegevuskulud järgmisel eelarveaastal ei suurene. Probleem on aga selles, et Sarapuu ilusaid lubadusi ei saa kontrollida enne detsembri algust, kui Tallinna 2012. aasta eelarve eelnõu linnavolikokku jõuab.

Tallinna Televisiooni eelarve jäävat ka uuel aastal 2,4 miljoni euro tasemele. Edaspidi peab Tallinna TV viis protsenti oma arvest katma reklaamitulust. Seega jääb üleriigiliseks muutunud telejaam valdavalt Tallinna maksumaksjate rahastada.

Sarapuu sõnul on linn eraldanud viimase seitsme aasta jooksul igal aastal lasteaedade remondiks keskmiselt 69,5 miljonit krooni. Targu jättis ta mainimata, et kahel viimasel aastal on see summa olnud vaid mõned miljonid kroonid. Samal ajal on aga majanduskriisi kiuste leitud telejaama tarvis kordades suuremad summad. Just see ebaõiglane eelarveprioriteetide seadmine sünnitaski linnakodanike eelnõu.

Tundsin muret, et linnavalitsus rikub volikogu otsust. Otsustas ju linnavolikogu omal ajal Tallinna TVd luues, et sellest peab saama Helsingi eeskujul kodanikutelevisioon. Nüüd on aga TTV pealik Mart Ummelas lubanud selle muuta nn peavoolumeediale teravalt vastanduvaks üleriigiliseks telekanaliks. Abilinnapea väitis, et linnavalitsus sellist lähenemist ei toeta.

Linnakodanike esindaja Tarmo Treimanni vastusest minu küsimusele saime teada, et eelnõu algatusrühm on paaril korral linnavalitsuse esindajatega kohtunud. Kompromissettepanekut linnalt aga tulnud ei ole. Eelnõu algatajad soovivad ühelt poolt lasteaedade investeeringute olulist suurendamist, teisalt aga linnaelarvest üleriigilise telejaama rahastamise lõpetamist.

Igatahes läheb nüüd linnakodanike eelnõu sel neljapäeval linnavolikogus lõpphääletusele. Istungi alguses kella 15 paiku on aga kõigil, kes tunnevad muret pealinna lasteaedade alarahastamise pärast, tulla linnavolikogu ette meelt avaldama.

Lõpetuseks aga üks hea uudis. Rahanduskomisjon toetas sotside ettepanekut suurendada selle aasta teisest lisaeelarvest 10 000 euro võrra kümne Põhja-Tallinna lasteaia kommunaalkulude eelarvet. Põhjuseks piirkonnas hüppeliselt tõusnud küttehind.

Tallinna kadunud õigeusu kloostri lugu

2011-10-31T02:24:00.000-07:00

Lasnamäele õigeusu kiriku rajamine on saanud juba ammu poliitiliseks küsimuseks. Tallinnas on aga rida ajaloolisi õigeusu kirikuid. Vanu linnakaarte uurides avastasin endale üllatuseks, et veel pisut enam kui poole sajandi eest asus keset Tallinna üks põneva looga õigeusu kirik koos kloostriga. Juttu tuleb Kuremäe Pühtitsa Jumalaema Uinumise kloostri Tallinna abikirikust.

Kuremäe kloostri Tallinna esialgne puust abikirik pühitseti sisse 1894. aastal. See õigeusu pühakoda asus Kompassi agulis nüüdseks torru suletud Härjapea jõe ääres tänase Reimanni ja Gonsiori tänava nurgal, Kannikese poe kohal. Kiriku juures oli väike kloostrihoone kümmekonna nunnaga ja suur aed. 1902. aastal sai valmis vana pühakoja asemele rajatud uus ja uhke kivikirik.

Mitme torniga ilus kirik jõudis ilmestada Tallinna linnapilti ligi 60 aastat. Teises ilmasõjas sai kloostrikirik küll kahel korral tõsiselt kannatada, kuid ennistati arhitektuurimälestisena. 1958. aasta sügisel anti aga Moskva keskvalitsuse poolt korraldus vähendada õigeusu kloostrite arvu Nõukogude Liidus poole võrra. Eesti puhul otsustati sulgeda Pühtitsa Tallinna abiklooster. Volinik P. Kapitonov esitas ENSV Ministrite Nõukogu esimehele kloostri sulgemistaotluse 1958. aasta detsembris. Likvideerimise ettekäändeks võeti hoonete lammutamine ning tollaste Lomonossovi ja Anvelti tänava ümberplaneerimine. Taotluse kinnitas 1959. aasta 21. juulil ENSV MN büroo istung.

Piiskop Joanni korraldusel olid abikloostri õed juba juunis Kuremäele kolinud. Jumalateenistuste pidamine kloostrikirikus lõpetati septembris. Linnavalitsus ladustas usukultusvara 1960. aasta esimestel päevadel. Ja nii võis 16. jaanuaril 1960 abikloostri õhkida.

Alles päev enne õhkimist oli volinik P. Kapitonov saatnud Moskvasse ametliku sulgemistaotluse ja 26. jaanuaril saabus sealt post factum kirjalik nõusolek abikloostri likvideerimiseks ning hoonete lammutamiseks.

Kõige suuremat vastuseisu avaldasid kloostri sulgemise vastu lihtusklikud, kes taotlesid tulutult kloostri ümberegistreerimist koguduseks. Nõukogude võim oli oma otsuse langetanud. Endise kloostrikiriku kive olevat aga kasutatud samale kinnistule seitse aastat hiljem kerkinud Kannikese poe müüri ladumisel.

1955. aastal vana pritsimaja tornist tehtud vaade Viru (tollal Stalini) väljakule. Taamal paistab uue pritsimaja torn ja selle ees Pühtitsa abikiriku tornid.

Linnavarakomisjonis: abilinnapea teadis tuleva aasta lasteaedade remondiraha suurust, Tallinna TV eelarvet aga mitte

2011-10-26T08:24:00.000-07:00

Kolmapäeval alustas Tallinna volikogu linnavarakomisjon linnakodanike algatatud eelnõu arutelu volikogus. Kuigi imet ei juhtunud ja komisjonis enamuses olevad keskerakondlased hääletasid eelnõu maha, selgus üle tunni kestnud arutelu käigus mõndagi uut.

Esmalt tegi pika ettekande eelnõu algatajate poolt Kodanike Hääle esindaja Tarmo Treimann. Ta tutvustas eelnõu sisu ja selle algatamise põhjuseid. Treimannile komisjoni liikmeil küsimusi ei olnud.

Küll sattus aga opositsiooniesindajate küsimusterahe alla linnavalitsuse poolt kaasettekande teinud abilinnapea Arvo Sarapuu. Kõigepealt tahan aga Sarapuud tunnustada: juhtub väga harva, kui linnavalitsuse liikmed ise volikogu komisjoni linna positsiooni kaitsma tulevad.

Oma ettekandes rääkis Sarapuu riigi otsusest vähendada omavalitsuste tulubaasi. Ka väitis ta, et siseministeerium olevat soovitanud elektrooniliselt tallinlaste poolt kõnealusele eelnõule antud allkirju mitte tunnistada. Linnavalitsus otsustas aga seda siiski teha ja saatis eelnõu volikokku edasi, paraku aga omapoolse eitava seisukohaga.

Sarapuu sõnul olevat Tallinna TVd vaja, et edastada linnavalitsuse pressikonverentse, kuigi pressikonverentse on linnajuhid pidanud aastakümneid edukalt ka ilma linnatelevisioonita.

Vastuseks minu küsimusele teatas abilinnapea, et tuleval aastal saavad lasteaiad linnaeelarvest kokku 7 miljonit eurot (ligi 110 miljonit krooni). Sarapuu ei osanud aga öelda, palju sellest summast moodustab välisrahastus ja palju on linna enda panus. Teatavasti asub Tallinn uuel aastal renoveerima lasteaedu erakapitali ja saastekvoodi müügist tuleva raha eest.

Kui lasteaedade summa tuli abilinnapeal väga kiiresti, siis järgmise aasta linnapoolset panust Tallinna Televisiooni ei osanud Sarapuu mulle öelda. Lubas aga linnavolikogu istungiks selle välja uurida.

Komisjoni liikmed tundsid ka huvi, kuidas põhjendab abilinnapea eelarve vähenemise tingimustes uute kallite projektide käivitamist, mis pealegi ei kuulu linnale seadusega pandud kohustuste hulka.

Pärast arutelu asus komisjon hääletama. Tulemusega 9 vastu ja 7 poolt ei leidnud linnakodanike initsiatiiv paraku linnavarakomisjoni enamuse toetust.

Tallinna TV raha suunamist lasteaedade toetamiseks käsitlevat eelnõu arutab esmaspäeval veel volikogu rahanduskomisjon. 3. novembril teeb aga eelnõu osas lõpliku otsuse linnavolikogu täiskogu.

Halduskogu võttis Peeteli planeeringu puhul taas aja maha

2011-10-25T09:47:00.000-07:00

Põhja-Tallinna halduskogu teisipäeva õhtul toimunud kahetunnine koosolek kujunes üpris emotsionaalseks, sest päevakorras oli taas Peeteli noortekodu laiendust käsitlev detailplaneering.

Esimese päevakorrapunktina sai halduskogu tuttavaks ametisse nimetatud linnaosavanema uue asetäitja Priit Kutseriga. 1979. aastal sündinud Kutser on elanud Torupilli asumis. Õppinud avalikku haldust ja politoloogiat. Tubli keskerakondlasena on ta olnud pikalt abilinnapea nõuniku ametis.

Kuna Kutser on saanud (kuri)kuulsaks oma netikommentaaridega, tundsin huvi, kui palju tal kommimise kõrvalt oma põhitööks aega jääb. Kutser teatas, et Eesti Ekspressis tema kui linnavalitsuse kommija kohta ilmunud lugu on laim. Ta olevat oma kuvandi teemal konsulteerinud ka meediaekspertidega, kes olevat öelnud, et hullu pole midagi. Jätka samas vaimus.

Oma uues ametis peab Kutser tähtsaks linnaosa loomemajanduse arendamist. Tema juhtida on linnaosavalitsuses linnamajanduse, heakorra ja transpordikorraldusega seotud küsimused.

Andres Herkel tõstatas linnaosa asevanemate ametikoha politiseerituse küsimuse. Selgus, et Kutser valiti ametisse ilma konkursita linnapea ja linnaosavanema arutelu tulemusena. Täna on aga kuulutatud välja konkursid linnaosavalitsuse kolme ametikoha täitmiseks.

Teise punktina arutas halduskogu Graniidi 4 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamist. Sinna on kavas ehitada kahe korrusega(esimesel foto- ja filmistuudio, teisel eluruumid) ristkülikukujuline eramu. Tegemist on sisuliselt uue majaga, kuigi vanast hoonest jääb üks müür alles. Tõstatasin taolise üldilmega hoone sobivuse Kalamaja miljööväärtuslikku piirkonda. Kolleeg Jaan Sotter tundis aga taas muret, et arvestatud pole lumerohkete talvedega, mistõttu tuleks maja mitu meetrit kavandatud tänavajoonest kinnistu sisse nihutada.

Hääletustulemus oli üpris erakordne: häältega 5 vastu, 5 poolt ja 3 erapooletut jättis halduskogu planeeringu kooskõlastamata.

Ja siis jõuti Peeteli ehk Preesi 5/7 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise juurde. Teemat arutas halduskogu viimati tänavu kevadel:
http://jaakjuske.blogspot.com/2011/04/emotsionaalne-halduskogu-koosolek.html#!/2011/04/emotsionaalne-halduskogu-koosolek.html.

Ka nüüd said sõna kõik osapooled. Linnaosavanem teatas, et tänavalastega tegelevat noortekodu on linnaossa väga vaja. Peeteli noortekodu laiendamist toetavat ka sotsiaalvaldkonna kureeriv abilinnapea Merike Martinson.

Kohalikud elanikud olid aga väga mures narkomaanide suure arvu pärast piirkonnas. Asub ju sealsamas Sõle tänava ääres ka suur ühiselamu. Kõik 78 Peeteli kiriku naabrit on noortekodu kavandatava laienduse vastu. Samas kinnitas linnaosavanem, et politsei statistika kohaselt ei ole kõnealuse piirkonna kuritegevus suurem kui mujal linnaosas.

Arutelu käigus selgus, et noortekodu juhid on valmis kavandatava juurdeehituse mahtu vähendama. Hetkel on see planeeritud 32, võib aga olla ka 24 noore majutamiseks.

Minu ettepanekul otsustas halduskogu võtta oma järgmise koosoleku päevakorda ülevaate sellest, mida kavatseb linn teha Sõle ühiselamust lähtuvate riskide maandamiseks ja piirkonna turvalisuse tõstmiseks.

Pärast pikka arutelu otsustas halduskogu saata planeeringu ehitusmahu võimalike alternatiivide arutamiseks halduskogu maakomisjoni. Alles pärast komisjoni otsust tuleb halduskogu küsimuse juurde tagasi.

Halduskogu otsustas anda linnaosas asuvate piirdeaedade kooskõlastamise õiguse edaspidi halduskogu maakomisjonile.

Kooskõlastuse sai ka Ranniku gümnaasiumi arengukava aastateks 2012-2014. Selles venekeelses koolis õpib sel aastal 403 noort. Kuna õpilaste arv väheneb, muutub gümnaasium lähiaastatel põhikooliks.

Linnavolikogu õiguskomisjon palus halduskogu seisukohta linnavolinik Kaupo Nõlvaku eelnõu suhtes. Nõlvak on teinud ettepaneku muuta Tallinna põhimäärust nii, et edaspidi peab oma linnaosa halduskokku pääsenu kirjutama avalduse alles siis, kui ta ei soovi halduskogu liikmeks saada. Tänase korra kohaselt tuleb see avaldus kirjutada koos linnavolikokku kandideerimise avaldusega. Paraku on paaril korral läinud linna valimiskomisjonis halduskokku pääsenud inimese kirjalik avaldus kaduma. Põhja-Tallinna halduskogu otsustas toetada senise korra säilimist, kuid tegi ettepaneku, et edaspidi peab linna valimiskomisjon kõik esitatud avaldused registreerima.

Linnakodanikud tegid ajalugu

2011-10-24T03:09:00.000-07:00

Selle nädala kolmapäeval koguneva Tallinna volikogu linnavarakomisjoni päevakorras on minu ettepanekul seisukoha kujundamine linnakodanike algatatud otsuse eelnõu suhtes. Ligi 4000 tallinlast taotleb Tallinna TVle kuluva raha suunamist lasteaedade toetamiseks.

Tegemist on ajaloolise hetkega - esmakordselt asub linnavolikogu arutama linnakodanike poolt esitatud otsuse eelnõud. Linnavalitsus kontrollis pooleteise kuu jooksul üle, kas kõik eelnõule oma allkirja andnud inimesed on ikka pealinna elanike registris. Seejärel saatis linnavalitsus oma eitava seisukohaga eelnõu volikogule lõpliku otsuse tegemiseks. Linnavalitsuse hinnagul on lasteaedu võimaluste piires piisavalt toetatud. Üleriigilise telejaama käivitamine on aga olnud linnavolikogu tahe.

Sotsiaaldemokraadid tunnustavad ja toetavad linnakodanike initsiatiivi. Kui esimest korda on üle ühe protsendi tallinlastest pidanud vajalikuks anda ühele volikogu otsuse eelnõule oma allkiri, siis näitab see, et linna senised prioriteedid ei ole olnud õiged. Lasteaedade jätkusuutliku rahastamise tagamine on selgelt linnale seadusega pandud ülesanne. Seda ei ole aga tänane linnavõim tagada suutnud. Linnaeelarvet kõvasti laastanud masu tõttu võiks seda ehk isegi veel mõista. Paraku on linn suutnud leida samal ajal vajamineva raha täiemahulise üleriigilise telejaama käivitamiseks. Viimati mainitud tegevus ei kuulu ühelgi viisil linnale seadusega pandud ülesannete hulka. Just see ebaõiglane maksumaksja raha kasutamine sünnitas kõnealuse eelnõu. Sundis linlasi näitama linna senistele valikutele punast tuld.

Ma loodan väga, et volikogu komisjonides tulevad eelnõu teemal asjalikud arutelud. Veelgi olulisem on aga, et volikogu enamus teeks oma otsuse just linnakodanike poolt algatatud ettepaneku osas, mitte ei hakkaks enne lõpphääletust eelnõu sisu endale kasulikus suunas muutma.

Väikese jääaja saladused

2011-10-21T00:56:00.001-07:00

Eile Delfis ilmunud lugu rääkis uurimistööst, mille kohaselt võis põhjustada väikese jääajana tuntud kliima jahenemise Ameerika põlisrahvaste massiline suremus 16. sajandi esimeses pooles. Euroopa kolonisaatorite poolt kaasa toodud haigused murdsid kunagised Lõuna- ja Kesk-Ameerika vägevad rahvad, mille tõttu taasmetsastusid suured maa-alad. See aga vähendas omakorda märgatavalt süsihappegaasi hulka atmosfääris, tuues kaasa keskmise temperatuuri olulise jahenemise kogu maailmas.

Iseenesest põnev teooria, kuid sel on üks väike, aga põhimõtteline viga: väike jääaeg oli 16. sajandi keskpaigaks juba ammu täies hoos. Tõsi, kõige külmemad talved olid just 17. sajandi esimeses pooles. Mitme selle perioodi sõja kaudseks esilekutsujaks on peetud väikesest jääajast tingitud ikaldust.

Teine hiljuti avaldatud uuring väidab, et viikingite taandumise Gröönimaalt tõi kaasa seesama väike jääaeg. Keskmine temperatuur langes alates 1100. aastast järgneva 80 aasta jooksul tervelt neli kraadi, selgitasid teadlased.

Sealne varasem kliima oli oluliselt pehmem ja soojem, kliima jahenedes oli teravilja ja kariloomade kasvatamine keerulisem.

1300. aasta paiku alguse saanud väike jääaeg kahandas taimekasvuks sobivat aega ning merejää takistas Gröönimaal elavatel viikingeil pidada ühendust oma emamaaga Taanis ja Norras.

Viikingid anastasid ajavahemikus 879-920 Iirimaa, sellest sai baas Gröönimaa koloniseerimiseks. Just tollane soe kliima andis Gröönimaale tema nime, roheline maa.

986. aastal koloniseeris esimesena Gröönimaa edelaosa Norras sündinud Erik Thorvaldsson, keda oma kodumaal tunti Erik Punase nime all. Sealt edasi liikusid viikingid Põhja-Ameerikasse, kus panid aluse oma kuulsale Vinlandi kolooniale. Kolooniale pandud nimi näitab, et tollal kasvasid tänases Põhja-Kanadas edukalt viinapuud.

Väike jääaeg oma väga külmade talvedega kiusas Euroopat ja teisi piirkondi kuni 19. sajandi keskpaigani. Üle kuue sajandi vahelduva eduga kestnud kliima jahenemine tõi kaasa perioode, mil Vahemerel sai uisutada.

Kilomeeter, varemed, allveelaevad ja kingitus Hitlerile

2011-10-19T07:00:00.000-07:00

Eks paljud on juba käinud jalutamas mööda Kalamaja mereäärt kulgevat kultuurikilomeetrit. Täna palusime aga linnavolikogu kultuurikomisjoniga endale giidiks arhitektuuriajaloolase Oliver Orro. Hoovihmade saatel tegime tunniajase põneva matka.

Kultuurikilomeeter (tegemist siiski natuke pikema vahemaaga) on ehitatud 19. sajandist pärit Kopli kaubajaama ja sadama ühendamiseks rajatud raudtee vallile. Selle algusesse jääb 1980. aastal uksed avanud Lenini-nimeline kultuuri- ja spordipalee. Tänapäeval linnahalli nime all tuntud hoone on tühi ja laguneb kiires tempos. Tundub, et kauaoodatud rikast Ameerika investorit ei tule. Samas on tegemist kaitse all oleva majaga.

Mööda kergliiklusteed edasi minnes jõuame endise gaasi- ja elektrijaama hoonetesse rajatava Katla kompleksini. 19. sajandi alguses asus sel kohal kohaliku rikkama rahva suplushoone, mis aga merevee reostumise tõttu sulgeda tuli. 150 aasta eest hakati sinna ehitama linna gaasijaama. Oli ju tollane Reval valgustatud gaasilampidega. Sellest perioodist on alles neoromaani stiilis vahvad mitmetahulised gaasimahutid. 1913. aastal läks aga Tallinn üle elektrivalgustusele ja nii ehitati järgnevatel kümenditel sinna rida uusi elektrijaama jaoks vajalikke hooneid. Kunagine Baltimaade kõrgeim, 110-meetrise korstna ehitusel 1947.-1948. aastal osales ka minu vanaisa. 1980. aastatel tõmmati varisemisohtlik korsten 20 meetri võrra lühemaks.

Kalarand on Kalamaja vanimaid hoonestuspiirkondi, mille lugu algab sügaval keskajal. Veel on kultuurikilomeetri ääres alles üksikuid 19. sajandist pärit maju. Kalarannas on alles ka ainuke liivarand Tallinna kesklinnas. Selle säilimine sõltub aga linna kokkulepetest täna tühermaana seisva kinnistu omanikuga.

Edasi kõndides jõuame õige pea Patarei punastest tellistest kompleksini. 19. sajandi alguses ehitati see võimsaks merekindluseks. Sündinud Eesti Vabariik muutis aga Patarei vanglaks. Nõukogude perioodil hoiti selles kurikuulsas asutuses üle tuhande vangi. Täna on Patareist kujunenud kultuuriürituste paik. Räämas hooned vajavad aga suurt investeeringut. Kõige uuem plaan on rajada sinna sõjaajaloomuuseum. Hoone ja kogu piirkonna minevikku arvestades igati loogiline koht selleks.

Muide, kohe Patarei väravate vastas, teiselpool kultuurikilomeetrit on madal kivihoone, millele joonistatud kellegi poolt suured kassid. Tegemist on omaaegse Patarei maneeziga, mida vajadusel kasutati ka õigeusu kirikuna. Huvitav, kas see on kirjas ka hiljuti trükist tulnud Eesti õigusu pühakodade raamatus?

Teine põnev objekt asub Patarei juures meres. See on endine eeskindlus, sisuliselt omaette kunstlik saar, mille jäänustel asub täna mingi mast. Märt Sults võiks oma kasiinosaare hoopis sinna ehitada. Saaks odavalt tehtud.

Vahetult enne Esimest ilmasõda ja selle ajal asuti Tallinna ja selle lähiümbrust muutma võimaks kindluseks. Mitmed Peeter Suure merekindluse hooned ja rajatised asuvad ka kultuurikilomeetri ääres. Näiteks kohe Patarei kõrval asuv Lennusadam oma maailma esimeste, 1913. aastal taanlaste projekti alusel vesilennukite jaoks ehitatud koorikbetoonangaaridega. Tuleval kevadel avab seal uksed meremuuseum. Ka nüüd on tegemist Eestis mitmes mõttes unikaalse ehitisega, seda nii uudsete ehitusmaterjalide- ja lahenduste kui merekütte poolest. Eestlaste ainuke säilinud allveelaev Lembit on juba renoveritud angaarides endale kuiva peatuspaiga leidnud.

Lennusadama kõrval on suur tühi plats, kuhu planeeringu kohaselt peaks kunagi kerkima uhke justiitspalee. Karta on, et lähitulevikus see vaid plaaniks jääbki. Nagu kultuurikilomeetri algusesse kavandatud uue raekoja ehituski.

Kultuurikilomeetril liikuja möödub aga järgmisena endisest Kalamaja surnuajast, tänasest pargist. See oli sajandeid Tallinna eestlaskonna matmispaigaks. Nõukogude võim hävitas vana kalmistu 1960. aasta paiku.

Pärast kalmistut tulevad kohe mõlemal pool teed Noblessneri laevatehase hooned. Need rajati 1913. aastal Taani firma Nobel ja Lessner poolt Vene sõjalaevastikule allveelaevade ehitamiseks. Muide, tegemist oli Nobeli preemia loonud mehe vennapojaga. Enne Esimese ilmasõja sõja lõppu jõuti Tallinnas ehitada kümmekond allveelaeva. Pooleli jäänud alustest sai noor Eesti riik teha endale kolm mootorlaeva. 1920. aastate lõpus läks laevatehas pankrotti. Noblessneri hoonetes said endale kodu mitmed tööstused ja laod. Sadamas ehitati väiksemaid laevu. Nii hakati 1939. aastal ehitama sitsivabriku omanikule uhket erapurjelaeva. Laev sai valmis nõukogude okupatsiooni alguseks. Nii ei saanud Siberisse küüdidatud ärimees seda kunagi kasutada. Saksa okupatsisoonivõimud otsustasid aga neile sülle kukkunud kalli aluse kinkida Hitlerile endale.

Täna ehitatakse ja remonditakse Noblessneris taas laevu, ka sõjalaevu. Aga Eesti tööstusajaloo üks sümboleid on koduks ka jahisadamale. Vanast valukojast on saanud hinnatud kontserdipaik.

Kultuurikilomeetri nime kandev kergliiklustee lõpeb täna kunagise võimsa, elektrimootoreid tootnud Volta tehase juures Tööstuse tänavas. Lähiaastatel on seda kavas pikendada edasi Volta kompleksi kõrvalt Kopli tänavani. Samas ehitatakse koos Kalamaja ümbersõidutee rajamisega ümber ka juba olemasolev kergliiklusrada. Ja eks lähema kümnendi jooksul saa korda mitmedki täna tühjana või lausa varemeis hooned kultuurikilomeetri ääres.

Telliskivi seltsi kärajatel keskenduti Kalamaja kergliiklusteedele

2011-10-18T10:40:00.001-07:00

Teisipäeva õhtul kogunes Ristiku põhikooli saalis Telliskivi seltsi järjekordne liiklusfoorum - Kergliikluse kärajad.

Kõigepealt sai sõna Markus Varik Velonaudist. Tema hinnangul on ratturite arv Tallinnas kiiresti kasvanud, paraku on samas tempos kasvanud ka rattavarguste arv - tänavu esimesel poolaastal koguni 600 vargust.

Varik pööras tähelepanu, et uus liiklusseadus nõuab ratta valgustamist pimedal ajal. Rohkem võiks olla linnas rattaparklaid. Velonaudist saab osta endale odavalt kasutatud ratta või remontida olemasolevat.

Maario Laas liikumisest Eesti rattarikkaks oli Tallinna kergliiklusteede olukorra osas hästi kriitiline. Näiteks Kopli ja Kunderi tänav rekonstrueerimistööde eel lubati rajada korralik kergliklustee, tegelikkuses neid aga välja ei ehitatud. Linnal puudub valdkonnas süsteemne lähenemine. Positiivse näitena tõi Laas uuendatud Veerenni tänava kergliiklustee.

Seejärel said sõna linnaametnikud, kes püüdsid tõestada, et linn panustab üha rohkem kergliiklusteede rajamisse. Esimesena astus üles Villu Metsur linna kommunaalametist. Tallinn lõpetab järgmisel aastal kergliiklustee väljaehitamise endistele raudteetammidele. Kokku kulub selle 22-kilomeetrise kergliiklustee rajamiseks 38 miljonit krooni.

Selle aasta sügise seisuga on Tallinnas kergliiklusteid kokku 206,1 kilomeetrit (sellest 161,4 kilomeetrit eraldi kergliiklusteid ja 44,7 kilomeetrit jalgrattateid). Linna kergliikusteed on tänaseks ühendatud naaberomavalitsuste omadega. Kokku investeerib Tallinn sel aastal kergliiklusteede ehitusse 35 miljonit krooni. See summa on iga aastaga kasvanud. Kavas on jätkata rattalaenutuspunktide rajamist. Esimesed kolm linnapoolset laenutuspunkti avati minu initsiatiivil tänavu kevadel.

Jaan Tarmak transpordiametist tutvustas linna plaane Kalamaja kergliiklusteede võrgustiku rajamisel. Valmis on saanud kultuurikilomeeter. Nüüd on oluline rajada Kalamaja läbivad lokaalsed kergliiklusteed, need tulevad aga üldjuhul sõiduteede arvelt. Kindlasti ehitatakse kergliiklusrada remonti mineva Telliskivi tänava äärde. Kaalumisel on sama lahendus ka Soo tänava puhul.

Tarmo Rüütelmaa transpordiametist lisas, et Soo tänava võimalikke uusi lahendusi hetkel modelleeritakse. Kui eraldada üks sõidurida kergliiklusele, tooks see kaasa ummiku. Tipptunnil läbib Soo tänavat 1200 autot.

Viimasena sai sõna Telliskivi seltsi esindaja Aivo Lill. Kalamaja elanikel ei lähe kergliiklusteid vaja mitte niivõrd sportimiseks, vaid igapäevaseks asjaajamiseks. Täna kehtiv Põhja-Tallinna üldplaneering näeb selgelt ette kergliiklustee nii Telliskivi kui Soo tänava äärde. Kuna Kopli tänava äärde seda ei rajatud, tuleks ehitada kergliiklustee välja Vabriku tänavale. Oluline on ka Vana-Kalamaja tänava kergliiklusele avamine, mis tagaks otseühenduse vanalinna ja mereäärsete kultuuriobjektide vahel.

Kahetunnise foorumi lõpetas elav arutelu. Pöörati tähelepanu, et paljud juba olemasolevad laiemad kõnniteed annab väga lihtsalt muuta kergliiklusteedeks. Vaja on vaid kõrged äärekivid madaldada.

Foorumi moderaator Teele Pehk tegi minu arvates väga hea ettepaneku: linnajuhtidele peaks tasuta parkimiskaardi asemel andma hoopis jalgratta.

Halduskogu ettevõtluskomisjon arutas raskevedude võimalikku piiramist Kalamajas

2011-10-11T08:31:00.000-07:00

Teisipäeval oli taas koos Põhja-Tallinna halduskogu ettevõtluskomisjon. Esmalt pidime arutama Sõle 40 asuva endise põhikooli hoonele uue rakenduse leidmisega seotud probleeme. Paraku ei saanud selle küsimusega tegelev linnaosavalitsuse ametnik koosolekul osaleda. Saime siiski teada, et vastu suve läbiviidud uus konkurss koolihoonele haldaja leidmiseks kukkus taas läbi. Ei laekunud mitte ühtegi pakkumist. Vahepeal liikus linnaosa juhtide seas ringi ka plaan viia sinna üle osad linnaosavalitsuse osakonnad.

Teise küsimusena arutas komisjon Küti 2 eraterritoorumil tegutseva Kopra-Tansi läbi Kalamaja kulgevate raskevedudega seotud müra- ja liiklusprobleeme. Kitsastel Soo ja Vana-Kalamaja tänavatel manööverdavad elumajade vahel suured rekkad. Linnaosavalitsuse esindaja kinnitas, et linn ei saa ettevõttel tegutsemist keelata. Vastava loa annab autotranspordi liit. Samas on ohtlikud veosed linnas keelatud kella 7-9 ja kella 17-19 vahel. Täielikult rekkade liikumist keelata on linnal aga enne Kalamaja ümbersõidu välja ehitamist raske teha.

Komisjon otsustas pöörduda linna transpordi- ja keskkonnaameti poole, saamaks probleemile nendepoolset hinnangut. Ka soovib komisjon saada Kopra-Transilt teada firma edasisi tegevusplaane Kalamajas.

Komisjoni liikmed tõstatasid Põhja puiestee ja Suurtüki tänava ristil asuva raudteeülesõidul liiklust takistavate lagunevate raudteerööbaste probleemi. Komisjon otustas pöörduda Eesti Raudtee poole, saamaks infot probleemi võimalike lahenduste kohta.

Linnaosavalitsuse esindaja andis teada, et Stroomi rannahoonele on leitud uus operatoor. Senine hoone kasutaja ei ole aga maja oma varast tühjaks teinud.

Lõpetuseks otsustati korraldada 1. novembril halduskogu ettevõtlus- ja korrakaitsekomisjoni ühiskoosolek, et arutada enne suure talve tulekut valmisolekut lume- ja purikatõrjeks linnaosas.

Milline on tänase Euroopa vanim riik?

2011-10-10T23:50:00.001-07:00

Hiljuti tekkis sõpradega vaidlus, milline tänane Euroopa riik on järjepidevalt kõige kauem eksisteerinud.

Esialgu pakuti San Marinot, mida teatakse Euroopa vanima vabariigina. Tõsi, selle kääbusriiki poolmüütiliseks sünniaastaks peetakse 301. aastat, mil Dalmaatsia päritolu erak Marino olevat keset tollast Rooma impeeriumi väikeriigile aluse pannud. Samas kuulus San Marino hiljem pikalt paavstiriigi koosseisu ja iseseisvus alles 13. sajandi keskpaigas.

Tänase Prantsusmaa ja Saksamaa sünniaastaks saab pidada 843. aastat, mil Karl Suure loodud Frangi impeerium kolmeks jagati (selle kolmanda riigi alad on põhjustanud kahe suure vahel kõik hilisemad suured sõjad). Samas on mõlemal maal korduvalt riigikord muutunud.

9. sajandi alguses sündisid ka esimesed viikingiriigid Skandinaavias. Ja sealt tasubki Õhtumaa vanimaid riike otsida. Auväärt tiitli pärast jäävad konkureerima Rootsi ja Taani kuningriik.

Rootsi puhul saab rääkida Mälareni järve ümbruses asunud riigitaolisest moodustisest Svea rike juba 6. sajandil. Aasta 800 paiku kujuneb sealsamas Rootsi viikingite riik. Umbes aastal 995 ühendab aga Olaf Skötkanung Rootsi põhjaosa ja võtab vastu ristiusu. Järgneva enam kui 1000 aasta jooksul ei ole võõrväed Rootsi kuningriiki kordagi vallutanud. Siiski kuulus keskajal eksisteerinud Kalmari uniooni perioodil Rootsi sisuliselt Taani koosseisu.

Taani killustunud viikingiriigid liidab esimest korda 810. aasta paiku Godfrid. Kogu Taani ühendab aga 150 aastat hiljem Harald Sinihammas ja võtab 966. aastal vastu ristiusu. Keskajal kujuneb Taanist Põhjala üks võimsamaid riike. Ainuke kord, kui riik okupeeritakse, on periood vahemikus 1940-1945. Saksa okupatsioon oli aga suhteliselt leebe, kuningas jäi võimule, parlament jätkas tööd. Nii julgeks mina pidada Taani kuningriiki tänapäeva Euroopa vanimaks riigiks. Kohe kindlasti on aga Taani dünastia Euroopa vanim - üks perekond on seda riiki valitsenud üle 1000 aasta.

Tallinna lasteaedade komisjon arutas kohatasu võimalikku tõstmist

2011-10-07T05:35:00.000-07:00

Reedel kogunes Tallinna haridusametis taas lasteaedade rahastamist ja tegevust arutav komisjon.

Kõigepealt vaatas komisjon uuesti üle lasteaedade tänase rahastamismudeli ja leidis, et see põhimõttelisi muudatusi ei vaja.

Haridusameti esindajad kinnitasid, et sel ja eelmisel aastal 1280 euro tasemel püsinud lasteaedade arvestulik pearaha järgmisel aastal ei vähene. Samas on selge, et tugevalt alarahastatud lasteaiad ei suuda pearahast katta kõiki ettenähtud kulutusi. Amet taotleb tuleva aasta linnaeelarves pearaha suurendamist hüppeliselt tõusnud kommunaalkulude katmiseks.

Haridusametnikud tõid komisjoni liikmetele rida näiteid, kus valve-, toitlustamis-, majahoidja- ja pesupesemisteenuse sisseostmine on osutunud lasteaia jaoks oluliselt odavamaks sellest, kui lasteasutus kõnealuseid asju ise korraldab. Samas rõhutati, et otsused ühe või teise teenuse korraldamise osas teeb iga lasteaed ise.

Päeva kõige olulisem teema oli aga vanemate poolt makstava lasteaia kohatasu võimalik tõstmine. Juba mitu aastat on see olnud Tallinnas kaheksa protsenti valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Summana siis 22,24 eurot. Võrreldes teiste Eesti linnade ja Harjumaa omavalitsustega on kohatasu Tallinnas keskmisest pisut kõrgem.

Haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et kuna lapsevanemad on viimastel aastatel panustanud ise tublisti lasteaedade remonti ja õppevahendite seotamisse, tuleb olla kohatasu tõusuga ettevaatlik. Samas on sektorisse hädasti lisaraha vaja. Kindlasti tuleks kehtestada kõrgem kohatasu neile lasteaedadele, kus on ujula ja seega oluliselt suuremad kulud.

Mitu komisjoni liiget rõhutasid, et Tallinn ei ole viimase aja rahaeraldustega näidanud lasteaedade rahastamise prioriteetsust.

Pärast arutelu leidis komisjon, et kohatasu kuni kaheprotsendilist, kümne protsendini alampalgast (27,80 euro tasemeni kuus) tõusu uuest aastast võib aktsepteerida vaid sel juhul, kui ka linnapoolne rahastamine vähemalt samas mahus suureneb. Täna seda aga linna finantsteenistuse esindaja lubada ei saanud. Nii on minu ettepanekul komisjoni järgmise koosoleku päevakorras novembris ülevaade Tallinna linna 2012. aasta eelarve eelnõus olevatest eraldistest lasteaedadele. Siis arutab komisjon ka remondifondi kasutamist ja integratsiooniprobleeme lasteaedades.

Täna oli aga veel päevakorras lasteaia toidupäeva tasuga seonduv. Sel aastal on see aiarühmas keskmiselt 1,65 eurot, sõimerühmas aga 1,49 eurot päevas. Tähtis on teada, et lapsevanem katab vaid toiduainete kulu. Toiduraha suuruse otsustab lasteaia hoolekogu. Harvad pole juhused, kus toiduraha tõstetakse, kuid aasta lõpuks ei suudeta seda ära kulutada, misjärel läheb jääk linnaeelarvesse.

Komisjon leppis kokku, et oktoobri viimasel nädalal toimub infopäev lasteaedade hoolekogude liikmetele.

Kodu keset linna ehk asotsiaalid Balti jaama ümbruses

2011-10-04T09:13:00.000-07:00

Teisipäeval pidasid ühiskooleku Põhja-Tallinna halduskogu ja linnavolikogu korrakaitsekomisjon. Põhjuseks Balti jaama ümbruses tegutsevatelt ettevõtjatelt laekunud kaks kirja, kus pööratakse tähelepanu asotsiaalsete inimeste arvu kasvule ja sellega seotud probleemidele ümbruskonnas.

Mupo hinnangul liigub Balti jaama lähiümbruses olenevalt päevast ringi 10-20 tavaliselt joobes asotsiaali.

Mupo pealik Monica Rand tunnistas, et mupo ei ole avaliku korraga tagamisega piirkonnas hakkama saanud. Probleem on just päevase ajaga, kui kodututel ei lubata linna varjupaikades olla. Rand lubas, et järgneva nädala jooksul tagab mupo Balti jaama ümbruses päevasel ajal pideva patrulli (kokku on mupol üle linna seitse patrulli). Lähipäevil arutatakse ühist tegutsemist Balti jaama turvatiimiga.

Järgnes üpris emotsionaalne vaidlus probleemi sotsiaalse poole võimalike lahendusvariantide üle mupo ametnike ja riigipolitsei esindaja vahel. Kaudselt soovitati kaaluda isegi nõukaajast või tänapäeva Valgevenest teada asotsiaalse elemendi linnast välja saatmist.

Arutelu käigus selgus aga üllatav fakt: Balti jaama kandis ringi liikuvatest asotsiaalidest on koguni 80 protsendil kindel elukoht tegelikult olemas. Probleemse seltskonna raudteejaama juurest eemale kihutamine probleemi ei lahenda. Nad leiavad uue kogunemispaiga. Vaja oleks kodutute päevakeskust.

Sõna võtnud Balti jaama haldusjuht rääkis, et jaamahoones ja perroonidel tagab korra nende turvafirma. Purjus tüüpe sinna ei lasta. Ka on saadud jagu vargustest. Lõhnavedelike müük Balti jaama ümbruse putkades on keelatud, prügikastid lukus. Vaja oleks piirkonna kõigi ettevõtjate koostööd turvalise keskkonna loomisel.

Jutuks tulid ka ühistranspordipeatustes magavad asotsiaalid. Politsei kinnitas, et kõik taolised tegelased toimetatakse kainestusmajja. Omaette porbleemiks on jaama juures kliente otsivad piraattaksod.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi kinnitas, et kõnealune porbleemne seltskond on linnaosa sotsiaaltöötajatele väga hästi teada. Paraku ei ole nad linnapoolsest abist ja oma elukommete muutmisest lihtsalt huvitatud. Asotsiaalide arv kasvab, seda nii heitunute kõrge arvu kui väljaspoolt Tallinna tulevate inimeste arvelt.

Kui pärast koosolekut Balti jaama kaudu vanalinna liikusin, lugesin jaamahoone vahetus ümbruses kokku seitse asotsiaali, nende seas ka perekonna, kes liigub ringi ostukäruga.

130 aasta eest sündisid eesti rahvusvärvid

2011-09-28T23:05:00.001-07:00

Sügisel 130 aastat tagasi lootis 1870. aastal Kalevipoja lugemise õhtutest alguse saanud Eesti Üliõpilaste Selts end registreerida korporatsioon Vironia nime all. 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul Aleksander Mõttuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid:
sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol;
must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv;
valge – rahva püüd õnne ja valguse poole.

Nii on täna eesti rahvusvärvide 130. sünnipäev.

Aleksander Mõttus on läinud Eesti ajalukku veel teisegi olulise teoga. 26. märtsil 1882 istus ta voorimehe vankrisse ja pani pähe Tartus avalikult kinnitamata korp! Vironia sini-must-valge tekli. Saksa korporandid pidasid Mõttuse vankri kinni, võtsid tekli ära ja tallasid selle korp! Livonia konvendikorteris jalge alla.

Selle teo eest heideti ta Tartu ülikoolist välja ning saadeti ülikooli kohtu otsusega 1. augustil 1882 kuni 1. augustini 1883 Tartust välja. Süüdistuseks oli kinnitamata organisatsiooni värvide kandmine ja professor Engelhardti kohta tarvitatud "solvavad märkused".

Sini-must-valge jäi aga Eesti Üliõpilaste Seltsi värvikombinatsiooniks. 1884. aasta juunikuu pühitseti Otepää kirikus Seltsi lipp. See päris esimene sini-must-valge lipp on tänaseni alles.

Eesti õigeusu müstiline maailm

2011-09-27T23:01:00.000-07:00

Kümmekonna aasta eest olin vist viimane inimene, kes Vormsi õigeusu kiriku torni ronis. Mõni nädal hiljem varises varemetes kiriku torn kokku.

Teisipäeva õhtul tutvustasid seltsivennad Jaanus Plaat ja Arne Maasik EÜSi Tallinna koonduses oma nelja viimase aasta töö vilja - mahukat fotoalbumi kõigist Eesti 178 õigeusu kirikust, kloostrist ja kabelist. Õigeusu põnevast, tuhande aasta taha ulatuvast ajaloost Eestis rääkis aga preester Aivar Sarapik.

Esimest korda on võetud üles kõik Maarjamaa idakiriku pühakojad, millest kasvõi üksainus müür veel püsti on. Nõukogude võimu kirikuvaenulik poliitika on väga paljud pühakojad jätnud varemetesse või hävitanud sootuks. Samas on viimase 20 aasta jooksul ehitatud Eestis koguni kuus uut õigeusu kirikut. Kuna raamatu maht läks väga suureks, jäid välja vanausuliste ja teispool idapiiri Petserimaal asuvad sakraalhooned. Üldse on teadaolevalt peetud eestikeelset jumalateenistus umbes 250 õigeusu kirikus üle maailma.

Kui uskuda kirikute ametlikku statistikat, on sel kümnendil esimest korda ajaloos Eesti kahes õigeusu kirikus kokku rohkem aktiivseid koguduseliikmeid kui meie suures rahvakirikus EELKs. Muide, Eesti luteri kiriku pühakojad said viimati ühes raamatus jäädvustatud enne Teist maailmasõda.

Otse loomulikult ei mahtunud raamatusse kõik Arne Maasiku poolt tehtud fotod. Nii on kavas teha netileht, kust leiaks meie õigeusu kirikute kohta veel rohkem infot. Näiteks fotod altariseinast, ikonostaasist ja kirikumõisa teistest hoonetest. Samuti saaksid inimesed ise sinna oma kodukirikust pilte lisada.

Üle 3000 aasta Taaveti ja Koljati võitlust

2011-09-23T00:48:00.001-07:00

Sel nädalal, kui ÜRO arutab Palestiina riigi tunnustamist, on õige hetk minna ajas tuhandeid aastaid tagasi ja vaadata selle põneva minevikuga rahva sünnilugu.

On aasta 1220 enne Kristuse sündi. Kesk-Euroopa suurel maa-alal, tänapäeva Prantsusmaast Leeduni laiuvad urniväljade kultuuri (saanud nime matmiskombe järgi) rahvad hakkavad mingil põhjusel liikuma lõuna suunas. Algab Euroopa suur rahvasteränne. Mitme lainena üle Balkani ja Egeuse mere Ees-Aasiasse tungivad urniväljade inimesed panevad liikuma ka mitmed teised indoeuroopa hõimud Lõuna-Euroopas (traaklased, müüslased, früüglased). Selle etnilisest kirju, kuid võimsa vaenujõu koondnimeks kujuneb põhja- ehk mererahvad. Vallutatakse Mükeene keskused Kreeka lõunaosas ja Heti riik tänapäeva Türgi aladel. Rünnatakse ka Assüüriat ja Egiptust. Mererahvaste seas on kõige tuntumad suurekasvulised indoeuroopa päritolu vilistid, kes suutmata vallutada Egiptust, tungivad Kaananimaale ja asutavad seal mööda mereäärt kulgea riikliku moodustise Pele(s)ti. Sünnib esimene Palestiina riik. Umbes samal ajal tungivad Kaananimaale ka iisraeliitide hõimud väepealik Joosua juhtimisel. Nii algas üle 3000 aasta kestnud piikide murdmine kahe rahva vahel. Jõukatsumine pikakasvulise vilisti Koljati ja juudasoost Taaveti vahel.

September, millest ei saanud veebruari

2011-09-22T04:18:00.000-07:00

Otto Tiefi valitsuse meeleheitlik katse taastada septembri keskel 1944 Eesti riiklik iseseisvus oli kantud õhkõrnast lootusest korrata veebruari 1918, kasutada ära seda üürikest hetke, mil üks võõrvõim asendus teisega. Täna me teame, et Tiefil ja tema valitsusel õnnestus küll paariks päevaks tõmmata Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp, aga oma riiki pidime ootama üheksa kuu asemel tervelt 47 aastat.

Ometigi on 1944. aasta septembrivalitsusel Eesti ajaloos väga oluline roll. Vabariigi valitsuse ametisse nimetamisega kinnitas Eesti rahvas oma iseolemise tahet. Selle paljuski sümboolse sammuga võeti punaarmeelt vabastaja oreool. Tol kaugel sügisel vahetus Eestis üks okupatsioonivõim teise okupatsioonivõimuga.

Olen alati imetlenud nende meeste ja naiste julgust. Meie kohus on hoida elus mälestust Eesti riigi pöördelistest hetkedest. Tänasel vastupanuvõitluse päeval seda enam.

Põhja-Tallinna halduskogu arutas planeeringuid ja sotsiaalprobleeme

2011-09-20T09:31:00.000-07:00

Põhja-Tallinna halduskogu pidas teisipäeva õhtul kahetunnise hooaja avakoosoleku, anti roheline tee mitmele detailplaneeringule ja arutati põhjalikult linna keerulisi sotsiaalprobleeme.

Esimeses päevakorrapunktis andis kriminaaluurimise all olev linnaosavanem Karin Tammemägi ülevaate linnaosavalitsuse reservfondi viimaste kuude eraldistest. 4002 euro eraldati juunis kasvumulla veoks linnaosas (kokku laekus mulla saamiseks üle 300 avalduse), 2013 eurot kulus aga 25 haridusasutuse mänguväljaku uuele liivale. Resevfondi jääk on 17112 eurot.

Halduskogu kooskõlastas kokku kuus detailplaneeringut. Kõigepealt sai rohelise tee Kopli 16 ja Vabriku 5 kinnistute detailplaneering, mis liidab kaks kinnistut üheks. Sinna ehitatakse kolme põhi- ja katusekorrusega elu- ja ärihoone. Majas saab olema neli korterit.

Jahu 1a ja 3b kinnistute detailplaneering käsitleb Preatoni kvartali lõpetamist. Nii soovitakse leida planeeriguga sobiv üleminek kaasaegsest kvartalist Kalamaja miljööväärtuslikku piirkonda. Ehitatakse kaks omavahel klaasgaleriiga ühendatud kuni viie korrusega hoonetiiba 38 korteriga. Halduskogu maakomisjoni ettepanekul tehti ülesandeks tagada kinnistult läbipääs Jahu tänavalt Soo tänavale.

Tööstuse 31 kinnistu detailplaneeringu eskiis puudutab tänavaäärse olemasoleva üheksa korteriga elumaja hoovi uue, kolme korruse ja 11 korteriga elumaja ehitust.

Õle 3a kinnistu detailplaneeringu eskiis näeb ette tänavaäärse kuue korteriga elumaja hoovi kahe põhi- ja katusekorrusega ning viie korteriga elumaja püstitamise.

Ka Õle 43 kinnistu detailplaneering käsitleb tänavaäärse elumaja hoovi kahe põhi- ja katusekorrusega elumaja rajamise. Mõlemas majas kolm korterit.

Enim vaidlusi tekitas halduskogus aga Sõle 16/Härjapea 27 ja Härjapea 27e detailplaneering. Halduskogu on seda planeeringut korduvalt arutanud. Tänaseks on andnud sellele oma kooskõlastuse ka linna kultuuriväärtuste amet. Tuletan meelde, et planeering hõlmab tänase Pelgulinna polikliiniku ümbruse uut lahendust. Peamiseks probleemiks on planeeringu puhul plaan rajada Sõle ja Härjapea tänava nurgal asuvale pargialale uue suuremahulise hoone. Selle maja ehitusmaht on arutelude käigus vähenenud. Tõstatasin täna taas Härjapea tänava elanike mure. Nimelt varjaks uus kõrge hoone olemasolevate, miljööväärtusliku piirkonna majade päikesevalguse.

Pärast arutelu otsustas halduskogu kõnealuse planeeringu kooskõlastada. Küll aga toetati maakomisjoni ettepanekut, et Sõle tänava äärde sobiva linnaehitusliku lahenduse leidmiseks tuleb korraldada arhitektuurikonkurss.

Linnaosavalitsuse ametnik Heidi Tammik tutvutas halduskogule linnaosa koolide esimeste klasside komplekteerimise tulemusi. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kõige rohkem Pelgulinna gümnaasiumi esimeste klasside laste arv, laste arv vähenes aga vene õppekeelega Ranniku ja Karjamaa gümnaasiumis. Üldse alustas Põhja-Tallinna koolides sel aastal oma kooliteed võrreldes mullusega 19 last rohkem. Kokku on esimestes klassides 378 õpilast. Linnaosa üldhariduskoolides on sel õppeaastal kokku 3563 õpilast (aastaga vähenenud koguni 61 võrra). Tammik tunnistas, et Ranniku ja Karjamaa kool ei anna tegelikult varsti enam isegi põhikooli mõõtu täis. Ka eesti koolides väheneb gümnaasiumiastmes õpilaste arv. Nii on lähiaastatel hädavajalik koolivõrgu korrastamine.

Linnaosavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Mart-Peeter Erss andis halduskogule põhjaliku ülevaate linnaosa sotsiaalprobleemidest. Kokku töötab Põhja-Tallinna sotsiaalosakonnas 31 ametnikku, lisaks veel 20 hooldustöötajat. Masu mõju andis sotsiaalhoolekandes tunda aastase nihkega, tänaseks on aga suurem kriis möödas. Kui 2010. aasta alguses oli Põhja-Tallinnas töötuid üle 4000, siis hetkel ligi 2200 (neist vähemalt pooled heitunud). Toimetulekutoetust vajasid tänavu augustis 595 leibkonda (üle 800 inimese). Seda on võrreldes buumiajaga umbes seitse korda rohkem, võrreldes aga selle aasta märtsikuuga 200 võrra vähem. Murekohaks on ka narkomaanide peres kasvavad lapsed. Iseenesest sai linnaosa masuga kaasnenud sotsiaalsete probleemidega hakkama, sest oldi valmis oluliselt hullemaks.

Sotsid ei osale Tallinna Televisiooni saadetes

2011-09-20T01:35:00.000-07:00

Nädalavahetusel saatis Tallinna Televisooni pealik Mart Ummelas sotsidele ja teistele volikogu fraktsioonidele kutse Tallinna volikogu teemasid käsitleva väitlussaate Pealinna pead salvestusele.

Sotsidel pole midagi väitlemise vastu. Küll oleme aga selle vastu, et tallinlaste raha eest tehakse rahamahukat üleriigilist telejaama, mis ei kuulu omavalitsuse ülesannete hulka. Samal ajal ei suuda Tallinn aga täita talle seadusega pandud kohustusi. Lagunevad lasteaiad ja tänavad. Pealinna maksumaksjate raha ebasihipärane kasutamine tuleb kiiremas korras lõpetada. Nii ei pea me õigeks ka osalemist linnatelevisiooni saadetes.

Andsime oma otsusest viisakalt teada ka Mart Ummelasele. Vastuseks saime ähvardavas toonis kirja, kus Ummelas väitis, et sotsid ei taha oma valijaid esindada ja kindlasti annab ta sellest linnatelevisiooni kaudu ka rahvale teada.

Sellise põrutava avalduse peale pole enam midagi öelda.

Lahing Tartu pärast 1944

2011-09-18T07:00:00.000-07:00

Olen kirjutanud pikema ülevaate Tartu sõjapurustustest 1941. aasta juulis:
http://jaakjuske.blogspot.com/2011/07/70-aastat-havitavast-tulemollust-tartus.html
Veelgi laastavamaks osutus aga 1944. aasta augusti lõpp ja septembri algus, kui rinne taas pikaks ajaks Emajõele seisma jäi. Ausalt öeldes on ime, et pärast niivõrd laastavaid lahinguid vanast ülikoolilinnast üldse midagi alles jäi.

Kui punaarmee 1944. aasta augusti alguses Pihkva all sakslaste rindest läbi murdis ja kiirkäigul Lõuna-Eestisse tungis, tekkis paanika ka Tartus. 17. augustil asusid okupatsioonivõimud linna elanikest tühjendama ja varasid evakueerima. Inimesi aeti linna piirile kindlustustöödele.

24. augustil peeti Elva lähedal Tamsal Eesti ajaloo suurima tankilahing. Punased murdsid läbi ja tee Tartusse oli vaba.

25. augusti hommikul õhkisid viimased taganevad Saksa üksused taastatud Vabadussilla ja Kivisilla säilinud kaare. Purustati ka turuhoone juures olnud puusild. Õhku lasti raudteejaama lähedal asuv kõrge elevaator, mis vajus viltu. Paar päeva varem alanud venelaste suurtükituli ja pommirahe oli tekitanud linnas suuri tulekoldeid. Põlesid terved kesklinna kvartalid. Peaaegu inimtühjas linnas ei pannud keegi tulele piiri. Siiski on teada ka üksikuid vastupidiseid juhtumeid. Näiteks õnnestus elanikel päästa Lille ja Kalevi tänva nurgal asuv suur puumaja. Kui seda poleks juhtunud, hävinuks kogu ajalooline Kalevi tänava hoonestus.

Punaarmee üksused sisenesid Tartusse Võru ja Riia maantee kaudu 25. augusti varahommikul. Suurem tulevahetus oli Pauluse kalmistu juures. Emajõgi ületati suuremate raskusteta keskpäeval. Õhtuks oli kogu põlev linn venelaste käes. Anne mõisa taga asunud sakslaste suurtükipatarei avas aga Tartule laastava tule. Just sel ööl põles Vanemuise teater, Jaani kirik, jõe ääres asunud pritsimaja, rida maju Riia tänava ümbruses. Botaanikaaias varjul olnud legendaarne kunstiajaloolane Voldemar Vaga on kirjeldanud ilmekalt selle õuduste öö meeleolusid: kogu linn näis olevat leekides. Mürskudest süüdatuna põles Jaani kirik. Aga selle taga on ju ülikool! Ja mis sünnib Toomemäel, kus on raamatukogu?

Nagu juba öeldud, jäi rinne Tartu juures seisma. Lahing Emajõel kestis kuni 17. septembrini. Selle aja jookul üritasid sakslased korduvalt uuesti linna tungida. 5. septembril see Raadi suunal korraks ka õnnestus. Ägedas lahingus hävis Raadi lossis asunud Eesti Rahva Muuseum. Õnneks oli suurem osa muuseumi varadest jõutud evakueerida.

1944. aasta sõjasuvel sai Tartus tõsiseid purustusi üle 800 hoone. Eriti laastavad olid sõjakahjud kesklinnas. Maani põles maha peaaegu kogu Turu tänava ümbrus. Ka Aleksandri tänavast sai suurem osa tuhaks. Väga tõsiseid purustusi oli Riia ja Aia (Vanemuise) tänavas, samuti Narva ja Puiestee tänava piirkonnas. Põlesid Pauluse kirik, juudi sünagoog ja mitu koolimaja. On väga suur ime, et raekoda, ülikooli peahoone, raudteejaam, riigipank, veetorn ja ülikooli raamatukogu selle laastava tulemöllu üle elasid. Kokku sai Teises maailmsõjas Tartu 5217 hoonest kannatada koguni 3419.

1941. aasta juulikuu purustustest on tehtud juba ammu detailne kaart. 1944. aasta hävitustöö kohta Emajõe-linnas seda aga siiani veel pole. Nii võtsin selle mahuka töö ette ja lisasin valdavalt fotode põhjal 1941. aasta kaardile ka 1944. aasta suvel põlenud piirkonnad Tartus. Lisasin ka 1943. aasta alguses ja 1944. aasta märtsis nõukogude lennuväe õhurünnakus pihta saanud hooned. Kindlasti vajab see kaart veel täpsustamist. Nii on kõik kommentaarid-täiendused väga oodatud.

Padise kloostri saladused II

2011-09-17T06:24:00.000-07:00

Nelja aasta eest kirjutasin loo Lääne-Harjumaal asuva Padise kloostri varemetest ja selle iidse paigaga seotud saladustest:
http://jaakjuske.blogspot.com/2007/06/padise-kloostri-saladused.html

Täna võtsime perega taas ette sõidu Padisele, sest seltsivend Villu Kadakas on seal tegemas arheoloogilisi kaevamisi. Esimest korda kaevas Padise kloostris juba enne viimast sõda legendaarne kunstiajaloolane Villem Raam, kes jätkas seal uurimistöid 1950. ja 60. aastatel.

Kadakas ja tema meeskond on teinud kloostri territooriumil üle kahekümne shurfi, kaeveaugu. Maapõu on pakkunud mitmed üllatusi. Välja on kaevatud pääs ühte seni suletud keldriruumi, kloostrit ümbritsenud ringmüüri lõike, arvatava väravatori vundament, keskaegne veerenn, vanad ahjud ja palju muud.

Kõige põnevam leid tuli aga päevavalgele kloostri väravatorni juures. Üks kaevamistel osalenud neiu kukkus shurfi ja lõi end vastu kive veriseks. Mõni aeg hiljem tuli samast kaevandist välja luustik, mille vanust Kadakas täpselt dateerida ei oska. Võimalik, et tegemist on Liivi sõja piiramislahingus hukkunuga, aga võib-olla on see oluliselt noorem matus.

Kadakat huvitab väga keskaegse munkade kalmistu asukoht. Traditsooniliselt on see tsistertslaste kloostris kohe kiriku kõrval. Padisel asus seal aga keskaja lõpus hoopis vallikraav. Siit jõuame oluliselt põnevama küsimuseni: milline osa tänasest kloostrikompleksist on kõige vanem? Teatavasti alustati Padisel esimese kloostrihoone ehitust täpselt 700 aasta eest. Mungad on iidvanas, omal ajal merele väga lähedal asunud külas olnud aga juba 13. sajandi keskpaigast ja arvavasti elasid nad esialgu tänase kloostri kohal asunud (osaliselt) kivist mõisahoones. Just mõisahoone müüre võidi kasutada ka hiljem kloostrimüüridena. Selle esialgse, pikliku põhiplaaniga kloostrihoone asupaiga tänases hoonekehandis on arheoloogid üldjoontes paika pannud. Väga paljud detailid vajavad aga veel täpsustamist. Näiteks ei ole teada, kus asus 13. sajandi kroonikas mainitud kabel.

Tänase põhiplaani sai Padise klooster alles 15. ja 16. sajandil, kujunedes võimsaks kindluskloostriks. Ümberehitustööd muutsid oluliselt mitte ainult kloostrit, vaid ka selle lähiümbrust - rajati vallikraav, suutükitornid, ringmüür. 17. sajandil ehitas kohalik mõisnik von Ramm aga vana kloostrihoone ümber barokkstiilis lossiks, mille kinnimüüritud suuri aknaid-uksi on täna hästi kloostrikiriku seinas näha. Pärast põlengut 18. sajandil jäi endine klooster varemetesse.

Padise on Eesti vähestest keskaegsetest kloostritest kõige paremini säilinud. Viimase kümnendi jooksul on viidud läbi rida konserveerimistöid. Lähitulevikus on plaan korrastada Padise heas korras vana kloostrikirik.

Kindasti jätkuvad ka arheoloogilised uurimistööd Padisel. Eesti üks põnevamaid keskaegseid hooneid ja selle ümbrus hoiab esialgu endateada veel väga paljut.

Hipodroomi ala planeeringu menetlemisel võib olla tehtud mitmeid vigu

2011-09-08T05:37:00.001-07:00

Neljapäeval oli koos linnavolikogu ajutine komisjon, kes arutas, mida hakata peale kohtus vaidlustatud hipodroomi ala planeeringuga.

Linnavalitsuse jurist tunnistas, et kolme mittetulundusühingu Telliskivi seltsi, Pelgulinna seltsi ja Eesti hobumajanduse edendamise seltsi poolt kohtus vaidlustatud hipodroomi ala planeeringu menetlemisel võib olla tehtud vigu. Näiteks ei ole leidnud kinnitust fakt, et kõnealuse ala ideekonkursi tingimused töötati välja koostöös arhitektide liiduga. Hipodroomi ala arendaja on seda aga siiani väitnud.

Ka ei kajastu planeeringu kehtestamise otsuses õigesti mürauuringu tulemused.

Vastuseks minu küsimusele teatas linnavalitsuse jurist, et tema ei ole näinud kohtuotsust, mis seoks Kaasiku-Õispuu pistiseloo hipodroomi ala planeeringu menetlemisega. Seega ei andvat see kaasus alust hipodroomi ala planeeringu uuesti avamiseks.

Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et tuleks oodata ära esimese astme kohtu otsus MTÜde esitatud kaebuse osas. Kui see tühistab planeeringu kehtestamise otsuse, tuleks volikogul tõsiselt kaaluda planeeringu uuesti avamist ning mitte jätkata kohtuvaidlust.

Täna on kohus esialgse õiguskaitse korras peatanud planeeringu kehtivuse.

Emotsionaalne koosolek ja Salme poe saatus

2011-09-08T02:41:00.001-07:00

Kolmapäeval pidasid Põhja-Tallinna ettevõtluskomisjon, korrakaitsekomisjon ja rendikomisjon hooaja avakoosoleku, mis kujunes üpris emotsionaalseks. Teemaks oli Tööstuse 35 maja elanike protestikiri, kus soovitakse hoone keldris tegutseva Salme poe sulgemist.

16 korterist olid allkirja poe sulgemist nõudvale avaldusele andnud 12. Sõna said kõik osapooled. Õige pea sai selgeks, et vaidluse iva seisneb maja keerulises omandivaidluses. Nimelt kuulub Tööstuse 35 majast osa linnale, osa pärijatele ja osad korterid on kaetud üürilepingutega, kusjuures üürnikud soovivad oma kortereid erastada. Majaelanikud loodavad saada täna poe käsutuses olevaid ruume endale keldriruumideks.

Salme pood on aga linnaosavalitsusele kuuluv rendipind. Linnaosa ei soovi kehtiva rendilepingu lõpetamist. Poe rentnik on seal poodi pidanud juba 1990. aastate keskpaigast. Tegemist on kohalike elanike seas populaarse keldripoega, mida külastab päevas keskmiselt 400 inimest.

Kuigi osad majaelanikud väitsid vastupidist, teatas politsei esindaja, et majaelanikelt poe suhtes politseile proteste laekunud ei ole. Viimase kahe aasta jooksul on tulnud politseil lahendada Salme poega seoses 12 juhtumit, kuid need on seotud valdavalt poes või selle ees olnud joobes inimestega.

Ka mitu teist protestikirjas toodud probleemi langes arutelu käigus ära.

Pärast emotsionaalseid sõnavõtte otsustas komisjon lõpuks järgmist:

1. Salme poodi ei suleta.
2. Poe lahtiolekuaega vähendatakse tunni võrra. Alates 1. oktoobrist on pood avatud kella 9.00-21.00.
3. Poe rentnik paneb ühe kuu jooksul poe ustele sulgurid, et vähendada müra.
4. Poe rentnik tellib prügifirmalt plastmasskonteinerid, et vähendada müra.

Nende otsustega nõustusid nii enamus majaelanikest kui ka poe rentnik.

Kaks uudist, mis mõjutavad elu Põhja-Tallinnas

2011-09-06T07:57:00.000-07:00

Täna tuli kaks uudist, mis mõjutavad suuremal või väiksemal määral elu Põhja-Tallinna linnaosas. Mõlemad seotud korruptsiooniga linnasüsteemis.

Kaitsepolitsei pidas kinni ja esitas kahtlustuse omastamises linnaosavanem Karin Tammemäele. Juba kevadel viisid kaitsepolitseinikud linnaosavalitsuses läbi läbiotsimise. Juunikuus enne suvepuhkusele minekut arutas linnaosavanema võimalikke rikkumisi ka halduskogu: http://jaakjuske.blogspot.com/2011/06/pohja-tallinna-halduskogu-lahkas.html

Korruptsioonikahtlustus on väga tõsine asi. Loodetavasti vabastab linnavalitsus Tammemäe uurimise ajaks ametist, nagu on juhtunud ka teiste viimasel ajal kinni peetud linnaametnikega.

Teine uudis puudutab palju vaidlusi tekitanud hipodroomi ala planeeringut. Täna moodustati linnavolikogu juures ajutine komisjon, kes peab tegema volikogule ettepaneku, mida võtta pärast osade menetlusosaliste kohtuliku karistuse jõustumist ette hipodroomi ala planeeringuga. Komisjoni kuuluvad volikogu fraktsioonide esindajad, volikogu jurist ja linna sisekontrolli esindaja. Sotside poolt on komisjonis lisaks minule ka Lauri Laats.

Minu arvates peaks volikogu hääletama uuesti läbi planeeringu kehtestamist puudutava otsuse. Vahepeal selgunud uued, kriminaalsed asjaolud lausa nõuavad seda. Igatahes peab komisjon oma avakoosoleku juba sel neljapäeval. Väga oluline on Keskerakonna ehk volikogu suurima fraktsiooni seisukoht. Seda enam, et paljud keskfraktsiooni liikmed ei toetanud kevadel kõnealuse planeeringu kehtestamist.

Uue Maailma tänavafestival - tõeliselt kodune pidu

2011-09-04T10:31:00.000-07:00

Tänasel imekaunil suvelõpupäeval käisime perega Uue Maailma tänavafestivalil. Kohalikku rahvast ühendava asumiseltsi poolt juba viiendat korda korraldatav pidu oli sel aastal veelgi laienenud. Laadalt sai osta mõned meetrid eemal koduköögis valmistatud hõrgutisi või siis lihtsalt kasutatud asju. Lavadel mängisid bändid ja tegevust jätkus mitmes kohas ka lastele. Põnev oli külastada Uue Maailma puitmajade tagahoove- ja aedu, kus majaelanikud paariks päevks kohvikud avanud olid. Eriti tore oli ronida lastega ühe maja seina vastu toetatud redelist üles, et aknakohvikust paar võileiba osta. Tõeliselt kodune tunne.

Uue Maailma selts otsib endale aga uut kodu. Senine seltsimaja Koidu tänavas on küll väga armsaks saanud, aga lagunev hoone ei pea talvel sooja. Kindlasti võiks Tallinna linn pakkuda võimaluse korral seltsile lähikonnas uut soodsat rendipinda.

Kesklinna piiril asuv Uue Maailma asum sai tõsiselt kannatada 1944. aasta märtsipommitamises. Hiljuti Vene riigiarhiivi poolt avalikustatud aerofoto 1944. aasta suve lõpust näitab detailselt ka selle asumi purustusi: http://wwii.sasgis.ru/?lat=59.433292&lon=24.755459&z=12

Põlenud puumajade asemel ehitati pärast sõda uued kõrged kivist ja betoonist elumajad.

Telliskivi seltsi liikmena soovin aga Uue Maailma seltsi rahvale jõudu oma koduasumi hoidmisel.

Kuidas Peetrus aabitsakuke sünnitas

2011-09-01T12:49:00.000-07:00

Kui 1984. aasta septembris stagneerunud Nõukogude Liidus kooli läksin, anti meile aabits, mille esikaanel ilutses uhke kukk. Tänapäeval saavad koolid valida erinevate aabitsate vahel. Näiteks tütar Brita sai täna Pelgulinna gümnaasiumis oma kooliteed alustades punasekaanelise nukuteatri-teemalise aabitsa. Kukk on aga endiselt aabitsa peamiseks kangelaseks. Tallinna Vabaduse väljakul sai tänasel esimese koolipäeva peol lausa päris kukke kaeda. Miks on siis just kukest saanud haridustee alguse üks sümboleid?

Piiblis on kuulus kirjakoht, kus ristisurmale vastuminev Kristus ütleb oma esijünger Peetrusele: enne, kui kukk kirjeb, oled sa mind kolm korda reetnud. Peetrus vannub oma õpetajale küll truudust, kuid ometigi läheb Jeesuse ennustus täide ja Peetrus saab korraliku õppetunni. Nii sai kukest usupuhtuse valvur, usulise äratuse sümbol.

Kõik teavad, et paljude Eesti kirikute tornide kõige kõrgemasse tippu on pandud kukk. Just seesama kukk, kelle ülesandeks siinse ristirahva usuvagaduse üle valvet pidada. Vähesed aga teavad, et kukk ehib just kunagise Liivimaa kirikutorne. Põhjus selles, et see piirkond langes luterliku Rootsi riigi võimu alla Põhja-Eestist hiljem, alles pärast katoliikliku Poola aja lõppu. Nii oli Liivimaal eriti vajalik maarahvale õige usu õpetamine. Asus ju luteri kirik jumalasõna maakeelde panema, mis tähendas, et põlisrahvale tuli hakata andma kooliharidust. See aga tähendas eelkõige just lugemisoskust, Piibli lugemise oskust. Just 17.-18. sajandil asuti taastama ka sõdades põlenud kirikuid, kusjuures paljud keskaegsed pühakojad said alles siis kõrge kivitorni, kuhu võis siis kuke tuulelipuks panna.

Nii ilmuski tornitipust tuntud kukk 17. sajandil esimeste aabitsate lehekülgedele. Ja huvitava paradoksina jäi sinna üdini kristliku sümbolina ka atestliku nõukogude võimu ajal.

Head kooliaastat kõigile, kes tarkust taga asuvad nõudma!

Kui palju on Eestis kirikuid?

2011-08-31T00:54:00.000-07:00

Hiljuti tekkis ühe teoloogist sõbraga arutelu, et kui palju on Eestis kristlikke pühakodasid. Pakkusin esimese hooga umbes 300. Natuke hiljem lisasin, et kui võtta tühjaks jäänud või ümber ehitatud ajaloolised kirikud-kabelid ning kristlike sektide pühakojad, on see number oluliselt suurem.

Hiljem kodus asusin täpsemat vastust otsima. Vaatasin, et oma vastusega väga mööda ei pannudki. Wikipedia Eesti kirikute loetelus on natuke üle 350 pühakoja: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirikute_loend
Sellest auväärt nimekirjast on aga väljas mitmed vanad kabelid ja sektide poolt viimase 20 aasta jooksul rajatud uuskirikud. Aga näiteks ka keskaja Eesti suurim pühakoda Tartu Toomkirik, mille varemed Toomemäel kõrguvad. Ka paljudest 19. sajandil ehitatud õigeusu maakirikutest on alles vaid varemed.

Statistliselt on Eestis keskmiselt üks kirik 3750 inimese kohta. Kui võtta aga aktiivsete koguduseliikmete arv, jääb ühe kiriku kohta alla 1000 kristlase.

Enim pühakodasid kuulub ajalooliselt luteri kirikule. Kuna aga kirikumaksu tasuvate koguduseliikmete arv on väga väike, ei jõua kogudused üldjuhul üksi suuri kirikuhooneid korras hoida. Siin on just muinsuskaitsealuste pühakodade puhul hädavajalik riigipoolne toetus.

Eesti vanimad kirikud asuvad Lääne-Eestis, mis sõdades kõige vähem rasida saanud. Vanim säilinud puust pühakoda on 1644. aastast pärit Ruhnu vana kirik. Vanuselt teine peaks olema umbes 310-aastane setu külakabel ehk tsässon Mikitamäel. Kokku on Eestis kaitse all ligi 150 kirikut-kabelit.

Linnavolikogu kehtestas Patarei ja Lennusadama ala planeeringu

2011-08-25T08:09:00.000-07:00

Täna uut hooaega alustanud Tallinna volikogu kehtestas pikalt koostatud Patarei ja Lennusadama ala detailplaneeringu. Samal ajal on planeerimisel korraga kogu Kalamaja mereäär, mis võimaldab leida piirkonnale terviklahenduse.

Volikogu heakskiidu saanud mahukas planeering näeb ette justiitspalee ehituse, Lennusadama angaaride ümbruse ja endise Patarei vangla ala uue lahenduse. Mere ääres hakkab kulgema rannapromenaad, tänase kultuurikilomeetri kõrval aga Kalamaja ümbersõit.

Õige pea on jõudmas kehtestamiseni ka Kalasadama piirkonna ja Noblessneri sadama detailplaneeringud. Nii on lootust, et täna üpris varemeterohke ja tühermaadega palistatud kultuurikilomeetri ümbrus kujuneb lähitulevikus kaasaegseks linnakeskkonnaks.

Linnavolikogu alustab ehk Tallinna kuumad teemad

2011-08-23T04:02:00.000-07:00

25. augustil peab Tallinna volikogu hooaja avaistungi. Kuigi istungi päevakorras suuri vaidlusi tekitavaid eelnõusid pole, on pealinna poliitikarindel toimumas mitmeid olulisi sündmusi.

Linnakodanikud on kasutanud esmakordselt seadusega lubatud võimalust ja algatanud volikogu otsuse eelnõu, mis suunaks Tallinna TV raha lasteaedade toetuse suurendamiseks. Tunnustada tuleb kodanikualgatust, sest 1 protsendi tallinlaste allkirjade kokku saamine eeldab suurt ja täpset tööd. Ma väga loodan, et linnavalitsus ei hakka selle eelnõuga trikitama, vaid toetab lasteaedade investeeringute suurendamist. Eilne Poska lasteaia fassaadivaring oli tugevaks häirekellaks: mitu aastat alarahastatud lasteaiahooned lagunevad igast otsast. Ootab ju sadakond pealinna lasteaeda endiselt kapitaalremonti. Õige peab jõuab linnavolikokku selle aasta teine lisaeelarve, mis annab võimaluse lasteaedade investeeringuteks mõeldud summat oluliselt tõsta. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et linnal tuleb esmalt täita talle seadusega pandud kohustused. Lasteaedade ülalpidamine kuulub ühemõtteliselt nende kohustuste hulka, üleriigilise telejaama käivitamine aga mitte.

Eile mõisteti korruptsioonis süüdi endine kõrge linnaametnik ja tippadvokaat. Tuleb tunnustada riigi uurimisorganite head tööd. Igasugune korruptsioon on jälk ja kahjustab linna usaldusväärsust. Õnneks ei asunud aga linnavalitsus Õispuud kaitsma, vaid alustas pärast mehe töölt lahkumist viima läbi revisjoni linnaplaneerimisametis. Hipodroomi ala planeeringule jätab Kaasiku-Õispuu korruptsioonijuhtum musta pitseri aga väga pikaks ajaks. Kindlasti oleks mõistlik, et linnavolikogu kõnealuse planeeringu kehtestamist puudutava otsuse uute asjaolude tõttu üle vaataks.

Kolmas oluline areng on toimunud viimase poole aasta jooksul erakondade toetustabeliga Tallinnas. Kui seni näitasid uuringud, et Keskerakond võtaks taas linnavolikogus võimsalt absoluutse enamuse, siis juba mitu kuud on kolme opositsioonipartei toetus linna üksi valitseva Keskerakonna omast suurem. Suurimaks tõusjaks on olnud sotsiaaldemokraadid. Kohalike valimisteni on aga veel kaks aastat ja kaks kuud, mis on poliitikas väga pikk aeg. Kindlasti on aga kõik suuremad erakonnad juba alustanud ettevalmistusi nendeks valimisteks. Ja nagu alati, kujuneb peamiseks võitlustandriks pealinn.

Selle sügise tulisemad vaidlused Tallinna volikogus puudutavad aga linna rahaeraldusi. Lisaeelarve kõrval jõuab hiljemalt detsembris volinike laudadele ka järgmise aasta linnaeelarve eelnõu. Tulumaksu hea laekumine annab võimaluse suunata vahepeal masu tõttu alarahastatud valdkondadesse. Ja nagu juba öeldud, Tallinnal tuleb täita esmajoones seadusega pandud kohustusi.

Läänemere vanima purjelaeva maailm

2011-08-17T06:06:00.000-07:00

On aasta 750 pärast Kristust. Vahemere lõunakaldal laiutab Araabia kalifaat, tänapäeva Kreeka, Türgi ja Lõuna-Itaalia aladel aga Bütsantsi impeerium. Lääne-Euroopas kogub jõudu Frangi riik, mille kuldaeg jõuab kätte Karl Suure kroonimisega Roomas aastal 800. Praeguse Ukraina ja Lõuna-Venemaa aladel laiub Kasaari kaganaat. Turgi päritolu kasaarid võtsid just 8. sajandil oma riigiusuks judaismi. Nüüdisaja Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia piirkonnas asub aga tol kaugel ajal suur Bulgari kaganaat.

Põhja-Euroopas on viikingiaja koidik. Paganlike Skandinaavia hõimude sõja- ja vallutusretked muudavad järgneva kolme sajandi jooksul Euroopa poliitilist kaarti. Just 750. aastal toimub poolmüütiline Bravalla lahing svealaste ja danskade vahel Lõuna-Rootsis. Teiste Läänemere-äärsete rahvaste kõrval osalevad tapluses võidukate svealaste poolel ka eesti sõdalased. Samal ajal rajavad rootslaste esiisad svealased oma esimesed kolooniad Laadoga äärde, et kontrolliga lõunasse Bütsantsi poole siirduvat kaubateed. Need kolooniad viisid sajand hiljem Gardarike, Kindlustemaa, Vana-Vene riigi sünnini Volhovi-äärses Novgorodis (Holmgardis). Rootsi viikingid on juba 7. sajandi keskpaigas rajanud oma Seeborgi-nimelise koloonia ka tänase Läti mereäärse Liepaja linna juures. Kuralased teevad sellele lõpu 9. sajandi keskel.

Viikingite Idatee (Austrvegr) äärde jäävas Eestis aktiviseerub aga äreval 8. sajandil linnuste ehitus. On keskmise rauaaja lõpp. Kuigi Eesti tollane geograafiline välimus sarnanes tänasega, olid paljud praegused rannikualad siis veel vee alla. Nii oli ka tänane Sõrve poolsaar Saaremaal veel omaette saar, Sõrve poolsaare alguses asuv Salme jõgi aga kitsas mereväin.

Just sellises maailmas sündis esimene teadaolev Läänemere purjelaev, mille jäänused aasta eest Saaremaal Salme koolimaja kõrvalt välja kaevati. Käisin arheoloogilisi kaevamisi Salmes vaatamas möödunud nädalavahetusel. Kuulsast laevast pole just palju säilinud, omaegses rannavallis asuva laeva kontuur on aga siiski selgesti jälgitav. Laeva maetud 16 luustikust võis näha veel kahte viimast, mida hoolikalt välja puhastati.

Salme muinaslaevade (esimene, vanem laev leiti juba 2008. aastal) avastamine, eriti aga kunagise purjemasti tuvastamine neist ühel on kindlasti rahvusvaheliselt oluline sündmus. See näitab tollase Eesti tähtsust mereriigina. Jutustab meile loo viikingiaja koidikust. Mis aga täpselt 1250 aasta eest paarikümne sõdalaste surma Salmes tingis, õnnestub ehk ajaloolastel järgneva uurimistöö käigus välja selgitada.

Jumalaga, kallis taadi!

2011-08-15T00:01:00.000-07:00

Laupäeva varahommikul suri Kuressaare haiglas minu emapoolne vanaisa Jaan Tõnuvere, keda kogu perega taadiks kutsusime.

Ta elas pika, töise ja õnneliku elu. Jaan oli pärit põlisest Viljandimaa suguvõsast. Taadi esiisad on Lembitu Lõhavere linnuse ümber maad harinud vähemalt 400 aastat. Jaan sündis 1927. aasta jaanuaris Olustvere lähedal Reegoldis. Seal möödus ka tema lapsepõlv ja noorukiiga.

Pöördelisel 1940. aasta suvel andsid Võhma lennuvälja ehitama tulnud punaarmeelased vanaisale au, sest pidasid noorkotkaste uhkes vormis tee ääres seisnud 13-aastast Jaani Eesti kaitseväelaseks. Sõja-aastatel püüdis ta aga külapoistega Saksa sõduritele söögiks rohelisi konne Olustvere mõisa pargi tiigist.

Kogu tööinimese elu jäi taadil ja tema saatusekaaslastel aga nõukogude võimu perioodi. Nii pühendus Jaan tubli maapoisina tollase põllumajandussüsteemi arendamisele. Tema karjääri põhjal võiks kirjutada ENSV põllumajanduse ajaloo. Vahetult pärast sõda õppis Jaan Olustvere tehnikumis ja alustas seejärel tööd Pärnu-Jaagupi masina-traktori jaamas (MTJ), seejärel juhtis ta Kambja, hiljem Paasvere MTJ. 1950. aastate lõpus vedas ta Elva rajooni põllumajandusinspektsiooni.

Taadi elutööks kujunes aga Valgamaal Hellenurme kolhoosi arendamine. Majandijuhina töötas ta seal 27 aastat. Pensionile minnes andis ta üle Lõuna-Eesti suurima ja edukaima kolhoosi. Teda tunnustati teenelise agronoomi aunimetusega. Oma põhitöö kõrvalt jõudis ta juhtida veel kümmekond aastat Narva-Jõesuu kolhooside vahelist sanatooriumi ning olla ENSV ja Nõukogude Liidu ülemnõukogu liige.

Pensionipõlves lõi ta aktiivselt kaasa Elva avalikus elus, oli linnavolikogu liige, pühendus kohaliku aianduse ja mesinduse seltsi, hiljem ettevõtjate ühenduse vedamisele.

Oma kalli abikaasa Ruthiga jõudis taadi olla abielus ligi 50 aastat. Saatus kinkis aga vanaisale abikaasast rohkem eluaastaid. Nii tuli tal müüa nende ilus Elva kodu ja hakata põlise lõunaeestlasena veel elu lõpus tallinlaseks. Jaan tahtis aga tagasi maale. See võimalus tekkis tal siis, kui tütar mõne aasta eest Saaremaal vana talukoha ostis.

Taadi oli õnnelik inimene. Ta nägi ära oma tütre Mare, tema kahe lapse ja viie lapselapse sirgumise. Ta hoidis ja armastas oma inimesi kogu südamest. Pere oli talle kõige tähtsam. Paremat vanaisa on raske tahta.

Puhka rahus, kallis taadi! Sa jääd alati meie mälestustesse.

Impeeriumist, Eestist ja vabadusest

2011-08-09T03:59:00.000-07:00

Kas suudate nimetada kõik 15 Nõukogude Liidu liiduvabariiki? Mul endal jäi üks puudu. Pidin isale helistama. Minust neli-viis aastat nooremad sõbrad olid aga veendunud, et ka Poola, Ungari ja teised idabloki maad kuulusid Nõukogude Liitu.

Augustis möödub 20 aastat Eesti omariikluse taastamisest ja aasta lõpus Nõukogude impeeriumi ajaloo prügikasti kadumisest. Me oleme õige pea saanud elada vabas Eestis kauem kui enne Teist maailmasõda. Mälestus elust kurjuse impeeriumis tuhmub vaikselt, peale on aga kasvanud terve põlvkond noori, kelle jaoks lühend ENSV on kas peatükk ajalooõpikust või vanematelt kuuldud lugu. Suvel malevanoortele laulvast revolutsioonist ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest rääkides tundsin end nagu sõjaveteran meenutamas Teise maailmasõja lahinguid.

Mul on vedanud, sest suurem osa minu elust on möödunud tänaseks vabas Eestis. Samas mäletan okupatsiooniaega ja impeeriumi kollapsit. Eesti teekonda tagasi Euroopasse. Mina ja minu eakaaslased on juhtunud elama meeletult põneval ajal. Eesti julgeolek on täna kindlam kui kunagi varem, aga teadmine, et Eesti riiki on ajaloo jooksul olnud maailmakaardil vaid pisut üle 40 aasta, sunnib olema ettevaatlik. Oma riiki tuleb iga päev ehitada. Ja hoida meeles oma minevikku.

Nii häirivad mind õudsalt nõukogude aega meenutavad nostalgiahõngulised stiilipeod. Punane okupatsioon kestis natuke liialt kaua. See sai liialt omaks. Kas kujutate aga ette SS-stiilis pidusid, kui Hitler oleks sõja võitnud?

Ja veel. Ükskord ometi võiksime lõpetada väljendi "endine Nõukogude Liit" kasutamise. Viimati hakkas see kõrva mõne päeva eest rahvusringhäälingus. Huvitav, kas kellegi jaoks on kusagil "tänane Nõukogude Liit"?

20. ja 21. augustil on aga suur pidupäev. Peame seda kogu südamest. Oma vaba Eesti riik on seda väärt.

Elagu Eesti!

Muistse Tallinna vetevood

2011-08-04T02:07:00.000-07:00

Tunnelisse suletud vana Härjapea jõgi näitas end taas, kui uputas paduvihma järel üle Tallinna kesklinna mereäärsed tänavad. Samal ajal on käimas Eesti suurimad arheoloogilised kaevamised Gonsiori tänava ääres kunstiakadeemia uue hoone alal. Ka seal ilmutab end salapärane Härjapea jõgi, mille suue omal ajal sealkandis asus.

Muinasaja lõpus kulges mererand mööda tänast Gonsiori tänavat. Osade ajaloolaste arvates kulges Maakri tänava joonel sisemaa suunas kitsas merelaht, mille ääres võis olla tollal ka sadamakoht. Maapind jätkas aga vaikselt jääajajärgset tõusu ja nii on Tallinna südalinn saanud sajandite jooksul tublisti maad juurde (samas on liivasele pinnasele ehitatud kõrghoonete raskus Narva maantee ümbruses toonud viimastel aastakümnetel kaasa hoopis maapinna alanemise). 1930. aastate keskel torru aetud Härjapea jõe kunagist aset märgivad aga Kivisilla ja Jõe tänavad.

Tegelikult asus kuni 19. sajandini Tallinna kesklinnas veel kaks jõekest, õigemini oja. Püha Martini järgi Mardi oja nime saanud veekogu oli Härjapea lisajõeks. Need kaks jooksid kokku tänase Pronksi tänava ja Narva maantee ristmiku kandis. 21. kooli all asuvas tunnelis saab Mardi oja ka täna näha. Kadrioru pool jooksis aga merre Püha Katariina järgi oma nime saanud Kadri oja. Kõnealused kaks oja kadusid linnapildist 19. sajandi lõpus.

Keskajal rajati aga tänase vanalinna varustamiseks joogiveega Ülemiste järvest alguse saanud pikk veekanal. Selle olulise veekanali kulgu meenutab Veerenni tänav. Kanal võimaldas aga rajada ümber vanalinna mitu vesiveskit. Nii asusid veskid Viru, Karja ja Harju tänava juures. Ka Härjapea jõel oli mitu paisu ja veskit. Nii võib Ülemiste järvest oma veed saanud Härjapea jõge pidada Tallinna tööstusajaloo hälliks.

Tulles aga tagasi kunstiakadeemia uue maja piirkonna kaevamiste juurde, siis tuli sealt välja silindrilise auguga kivi, mille otstarvet ei suutnud arheoloogid esimese hooga välja nuputada. Juhuslikult külastas aga kaevamisi minu vee-energia kasutamise ajalugu uurinud vanaisa Anto, kes pakkus, et kivi võidi kasutada näiteks vintsi osana, et merest paati kaldale vedada. Samas võis kivi olla kasutusel ka sealkandis asunud vesiveskis. Tegelikult huvitas aga Antot kinnistul kuni 1960. aastateni asunud Eestimaa Päästekomitee puust majakese asukoht. Kunstiakadeemia uues hoones on kavas tähistada selle Eesti ajaloos olulise maja asukoht mälestustahvliga.

Fotol Jõe tänav ja Härjapea jõgi sajandi eest.

Tallinna TV on linna jaoks lasteaedadest 19 korda olulisem

2011-08-03T03:11:00.000-07:00

Tallinna linnavalitsuse tänane ootamatu otsus eraldada pool miljonit eurot linnatelevisioonile näitab suhtumist linnakodanike esinduskogusse. Niivõrd mahukas rahaeraldus eeldab kindlasti arutelu linnavolikogus. Kuna tänane linnavõim seda kartis, tehti asi suvekuumuses vaikselt linnavalitsuses ära.

Tallinna TV kuldamine ühe uute miljonitega on tekitanud pahameelt paljudes linnakodanikes. Olukorras, kus pealinn ei suuda täita paljusid talle seadusega pandud kohustusi, luuakse täiemõõdulist üleriigilist telekanalit, mis ühe kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka ei kuulu. Augusti lõpus on linnakodanikud algatamas eelnõu, mis suunaks Tallinna TV eelarve lasteaedade remondiks. Tänase otsuse järel leiab linn sel aastal lasteaedade remondiks võrreldes Tallinna TVga 19 korda vähem raha.

Folgandis folkimas

2011-08-02T00:01:00.000-07:00

Kui Tallinn möödunud nädalavahetusel paduvihma tõttu uppumas oli, tulid folgirütmis kulgevas Viljandis vaid mõned harvad vihmapiisad. Sel aastal olime perega Viljandis pea kolm päeva.

Kohe esimesel õhtul saime esimest korda folgil tunda tõelist surmahirmu. Korraldajad olid seletamatul põhjusel toonud peo oodatuima sündmuse - 11 aastat regilaulu veeretanud Vägilaste lahkumiskontserdi lossimägede asemel vaid heal juhul tuhatkond inimest mahutavasse telki. Nii surus meeletu rahvamass telki piiravatele raudväravatele peale ja just väiksemate folgiliste lömastamise vältimiseks tuli tublisti vaeva näha. Kuigi kontsert oli tehtud tõelise väega, ei saanud rahvast pungil ja õhuvaeses telgis seda täiel rinnal nautida.

Ülejäänud folk kulges õnneks oma vanas headuses. Käisime kolmel kontserdil, kuulasime Rohelise lava esinejaid, tegime lastega käsitööd, möllasime rannas ja kulgesime niisama üha ilusamaks muutuvas vanas hansalinnas.

Kui pühapäeval kella 19.15 paiku tagasi Tallinna jõudsime, saime osa rattaralli hiigelummiku lõpust. Õigemini oli rattaürituse liikluspiirang just läbi saanud, aga linna piiril riivistas liikluse üks avarii.

Järgmisel aastal, mil pärimusmuusikafestival oma 20. aastapäeva tähistab, oleme tütar Brita poolt Folgandiks ristitud Viljandis kindlasti jälle kohal.

Ülemiste vanake peab veel ootama

2011-07-25T04:06:00.000-07:00

Postimees ja Päevaleht on võtnud hipodroomi ala planeeringu korruptsiloojuhtumist ajendatuna teemaks Tallinna linnaplaneerimise.

Päevaleht küsis, kuivõrd on linnaplaneerimisprotsessis kaitstud avalikud huvid erahuvide eest. Kindlasti peaks vaidluste korral olema linnavolikogu see, kes avaliku huvi hindab ja otsuse langetab. Samas on tänase, ühe partei võimu all oleva volikogu puhul tuntav tihti ühe või teise arendaja surve talle vajaliku lahenduse saavutamiseks. Ja nagu näitas hipodroomi saaga, aga ka Parbuse-Sepa korruptsioonijuhtum, ollakse valmis planeeringu menetluse kiirendamiseks pakkuma linnaametnikele meelehead.

Minu arvates peaks planeeringute menetluse protsessis olema suurem roll linnaosade halduskogudel. Täna annavad küll halduskogud planeeringutele oma kooskõlastuse. Samas ei ole halduskogu otsus linnavalitsusele ja/või volikogule kohustuslik. Siin võiks kohaliku linnaosa olukorda kõige paremini tundva ja kohalike elanike poolt valitud halduskogu oluliselt rohkem usaldada. Rakendada võiks Euroopa Liidust tuntud kaasotsustusprotsessi. Planeeringute menetlemise aeg võib küll vaidluste korral pikeneda, aga avalik huvi saaks senisest paremini kaitstud. Oluliselt väheneks ka korruptsioonirisk.

Postimees soovis aga oma lugejate arvamusi, kuhu võiks Tallinn laieneda ehk kuhu ehitada uusi hooneid. Hoonestamata, ja seejuures väga suuri piirkondi on Tallinnas palju. Uut lahendust ootavate sadama- ja tööstuspiirkondade poolest rikas Põhja-Tallinna linnaosa on siin heaks näiteks. Hiljuti kehtestatud või menetluses detailplaneeringuid on selles suures linnaosas sellises mahus, et nende kõigi realiseerimise korral kasvaks linnaosa elanike arv pea poole võrra. Tekib ainult küsimus, kust kõik need inimesed tulevad. Kindlasti on mitmed suured planeeringud lükatud käima veel hiljutise kinnisvarabuumi tuules. Kõige halvem ongi olukord, kus suur ala on detailplaneeringuga kaetud, kuid reaalne ehitustegevus tänasel tühermaal tegelikult vaevalt et kunagi algab. Nii võivad kinnisvaraarendajad olla ka linna arengu takistajaks. Samas annab see võimaluse leida ehk mõnele piirkonnale senisest mõistlikum lahendus.

Endisi tööstuspiirkondi, mis ootavad täna uut lahendust, on Tallinnas mitmel pool veelgi. Esmalt tulebki tegeleda nende hoonestamisega. Pealinna tuleb tihendada, pakkudes inimestele kaasaeget elukeskkonda.

Enamikes Tallinna linnaosadest tegutsevad aktiivsed asumiseltsid, kohalikke elanikke koondavad ühingud, kes soovivad öelda kaasa oma sõna oma koduümbruse tuleviku kujundamisel. Linnal tuleb hakata nende arvamusega oluliselt rohkem arvestama. Tegelikult läbivad planeeringud juba täna asumiseltsides mitteametliku kooskõlastusringi. Ja see on väga positiivne areng. Ka on asumiseltide esindajad kaasatud halduskogude maakomisjonide, samuti linnavolikogu vastava komisjoni töösse.

Nii saab kaasaegne linnaplaneerimine toimuda vaid võimalikult avatult ja kõiki osapooli maksimaalselt kaasates. Nii on võimalik ületada mitmed karid, leida laiapõhjaline konsensus. Lõpuks tuleb aga selleks volitatud institutsioonidel teha lõplik otsus. Seda otsust saab vajadusel juba iga linnakodanik kohtus vaidlustada. Hipodroomi ala skandaalne planeering ootabki oma saatust kohtuvaidlusest.

Linnaplaneerimine tähendab otsuseid, mis mõjutavad linnapilti aastakümneteks või isegi -sadadeks. Nii tuleb igat otsust kaaluda eriti põhjalikult. Kui Ülemiste vanake on viitsinud siiani oodata, on tal aega veel oodata. Tallinn on kaugel sellest, et olla valmis. Veel parem oleks aga Tallinn, mida Ülemiste vanake ei tahagi maamunalt minema pühkida.

Suvi mere ääres

2011-07-17T12:07:00.000-07:00

Meeleolukas malevasuvi Saaremaal ja Hiiumaal on selleks aastaks läbi - ligi kolme nädala jooksul sai noortega korda tehtud kümmekond riigimetsale kuuluvat mereäärset avalikku telkimis- ja piknikuala. Lisaks veel mitu teist kohta.

Tagasi mandril, käisime perega paaril korral Tallinna merepäevadel. Suviselt imeline oli merepäevade tänane lõppkontsert koos Ewerti kahe draakoni ja Tõnis Mäega. Hakkasin mõtlema, et kui palju on neid mereäärseid pealinnu, kus keset linna on mere kaldal heinamaa:)

Homme sõidame perega Pärnu randa, plaanis on jõuda veel ka Haapsallu. Augustis tahaks aga pere ja sõpradega olla mõned päevad Hiiumaal puhkamas.

Nii kujunebki tänavune suvi selliseks suureks mereäärseks puhkuseks:)

70 aastat hävitavast tulemöllust Tartus

2011-07-05T22:15:00.001-07:00

Juuli keskel möödub 70 aastat sellest, kui Teise maailmasõja rinne jäi esimest korda pikemalt Tartus Emajõele seisma. Nii 1941. aasta juulis kui augustis-septembris 1944 algas kahe vaenupoole vahel halastamatu suurtükiduell, mille tulemusena hävis kokku pool kaitsetust Tartu linnast. Tegelikult on väga suur ime, et Tartu südalinnast üldse midagi alles jäi.

1941. aasta sõjasuvel jõudis rinne Lõuna-Eestisse juulikuu esimese nädala lõpuks. Nii puhkes 9. juulil pärast Kivisilla õhkimist taganeva punaarmee poolt Eesti rahvuslike jõudude ülestõus, mille tulemusena võeti kuni Saksa armee saabumiseni võim suuremas osas linnast enda kätte. Ülejõe linnaosa jäi aga veel kaheks nädalaks punaste kätte.

Millised olid siis 1941. aasta sõjasuve purustused Emajõe-linnas?

Kolmapäeva, 9. juuli varahommikul kell 6.37 õhiti niisiis Kivisild. Silla tükid lendasid väga kaugele ja surmasid vähemalt ühe inimese Poe tänavas. 160-aastasest Tartu sümbolist jäi püsti siiski üks sillakaar, mis leidis oma lõpu kolm aastat hiljem. Samal päeval süütasid enamlased Laias tänavas asunud linna telefonikeskjaama. Tähtveres rikuti aga linna elektri peaalajaam. Kell 12.30 lasti Ropka mõisas õhku sõjaväe moonaladu, mis siiski täielikult ei hävinud. Keskpäeval lasti õhku ka Riia tänava raudteesild.

10. juuli pärastlõunal süttis punaste suurtükitulest Emajõe kaldal restoran Livadia (Kaluri 10, tänase Võidu silla kandis). Sealt kandus tuli kiiresti edasi ja peagi oli tules kogu kvartal. Süütemürsk tabas kohvikut Toom (Lossi 4). Peagi põles Lossi ja Ülikooli tänavas kümmekond hoonet, nende seas restoran Central otse raekoja taga tänase Pirogovi platsi kohal. Vabadussild õhiti taganevate punaarmeelaste poolt alles 10. juulil kell 20.40 (purunes üks kaar, sild taastati 1943. aastaks, kuid hävitati sakslaste poolt augustis 1944). Leekides linn oli lõplikult kaheks lõigatud.

Südaööl süttis Riia tänava alguses Kaluri ja Riia tänava nurgal villavabrik Estonia. Põlevad tukid kandusid tuulega pandimaja õuele ja villavabriku naabermajadele. Põles Lihaekspordi vorstivabrik Lutsu tänavas, samuti hooned Ülikooli ja Vallikraavi tänava nurgal (tänase Swedbanki maja kohal).

11. juulil süttis Tähtveres A le Coqi õlletehas, kus kahjutuli suudeti küll peatada, kuid hävis limonaadivabrik.

Laupäev, 12. juuli oli linnas täielik tulepõrgu. Suurtükituli kestis kogu päeva. Seda päeva võib pidada Tartu ajaloo üheks mustemaks – tuhaks sai mitusada hoonet.

Jõeäärse pandimaja kõrval asunud kalurkontori hoone põles maha, sest punaste pidev tuli ei lasknud seda kustutada. Süttis ülikooli Aia (tänase Vanemuise) tänava õppehoone hoovis asunud maja, keskpäeval aga Mellini erahaigla (nõukaaegne vana Pälsoni ühikas), hilisõhtul 1940. aastal valminud Kaitseliidu maja koos kõrvalhoonetega (taastati juba järgmisel aastal).

Umbes kell 13 puhkes tulekahju Tähe tänavas. Kolmekorruseliselt puumajalt Tähe 56 levis tuli kiiesti edasi. Põlesid majad Tähe, Lootuse, Pargi, Koidu ja Päeva tänavas. Päeva tänav hävis pea täielikult. Tuleroaks said nii Pargi saun kui Punase risti maja. Keskpäeval süttis süütemürsust Õnne 26 maja, tuli haaras seal veel kaks puumaja. Kokku hävis sel päeval Karolvas üle 60 hoone.

Süütemürsk tabas Tiigi 43 AS Whishawi linavabriku laohoonet. Samaaegselt süttis Tiigi tänav veel mitmest kohast. Tuli levis Maarja kiriku suunas ning haaras Kindral Põdra (Pepleri), Tiigi, Kuperjanovi, Veski ja Kastani tänavad. Leegid möllasid seal järgmise päevani, hävitades valdavalt puitmajadega piirkonna pea täielikult. Tuleroaks said professor Gustav Suitsu, professor Hendrik Sepa ja professor Leonhard Tiganiku kodud koos väärtusulike raamatukogudega. Põles Koidula ja Jannseni kunagine kodu Tiigi tänavas, samuti Kreutzwaldi viimane elupaik Õpetaja tänavas. Hävis korp! Sakala ilus juugendmaja Veski tämavas ja üliõpilasselts Põhjala maja Kindral Põdra tänavas. Imekombel jäi alles EÜSi ajalooline maja Tõnissoni tänava alguses. Maha põles ka Eesti Seemnevilja Ühisuse ladu (Riia 107).

Õhtupoolikul tabas mürsk 100-aastast Maarja kirikut. Kell 22.30 kukkus kiriku kõrge torn kokku. Pühakojast jäid alles vaid müürid. Tuli laastas ka Maarja kiriku ümbrust. Läheduses põles metodistikirik (Vallikraavi 18). Ülikooli silmakliiniku suur kivihoone õnnestus aga päästa.

Tuli lõõmas ka ülikooli peahoone ümbruses. Peahoone ise koos ülikooli kiriku ja karskusliidu majaga õnnestus suure vaevaga ülikooli töötajate poolt päästa. Gustav Adolfi (Jakobi) tänava Toome-poolsel küljel hävis aga rida hooneid. Põles ka ülikooli võimla (mis taastati hiljem muudetud kujul).

Jaani kiriku kõrval Lutsu tänavas põles kolm maja. Kirikul ise purunesid aknad. Mitu hoonet hävis ka Võidu (Promenaadi), Ülikooli ja Lossi tänavas.

Punased süütasid sel päeval mitu tulekahju ka Ülejõe linnaosas. Põles Vene tänava ümbrus ja Raekoja (Raatuse) tänav Narva ja Pika tänava vahelisel alal. Öösel sai tuhaks vanausuliste kirik.

13. juulil hävis tules osa Eksporttapamaja hoonetest Teguri tänavas. Südalinnas põlesid hooned Ülikooli ja Kauba tänava (Vallikraavi tänava pikendus jõeni) nurgal, kolm maja Õnne tänavas, kaks maja Kalevi tänavas jne. Põlesid ka Tähtvere riigimõisa laudad, põllutööriistade kuurid ja sepikoda. Õhtul kell 23 tekkis suur tulekahju Riigi Lauatehase saevabrikus Aleksandri 104.

14. juulil langes punaste mürske tihedalt Toomele, seal purustusi aga õnneks ei olnud. Vastu lõunat alustasid oma hävitustööd ka kohale jõudnud Saksa suurtükipatarei, hävisid majad ülejõel Pärna tänavas.

Teisipäeval, 15. juulil kell 21.30 tabas mürsk 1938. aasta jaanuaris avatud turuhoonet. Hoonest jäid alles vaid müürid. Põles aedvilja Ühisuse veinitehas Puu 2. Põles maja Soola 21.

Valdav osa tänasest Ülejõe pargi alast põles 15. juulil 1941. Süttisid Majanduse Ühisuse laod Holmi tänavas (tänase Atlantise ööklubi kandis). Sealt kandus tuli Teguri vabrikule. Ja peagi oli tules kogu Holmi, Raekoja, Narva ja Kalaturu tänava vaheline kvartal. Seal kandus tuli edasi Raekoja, Kalda ja Narva tänava vahelisele alale. Kogu see suur piirkond hävis pea täielikult, sest punased ei lubanud kellelgi tulest haaratud linnaosa päästa. Teiste hoonete seas põles seal ka Treffneri koolimaja ja hotell Bellevue.

16. juulil süttis puumaja Soola ja Kalevi tänava nurgal. Sealt levis tuli naabruses asuvatele majadele. Süttis ka maja Kesk-Kaare 7.

17. juulil avasid punased tule linnale juba kell 6.30. Sellest süttis sadamas asuv riigi puuaed. Põlesid küttepuude suured tagavarad. Maha põles ka Peipsi laevastiku staabihoone ja riigi metsatööstuse puuhoovi kontor. Lai 1 oli leekides Ado Greinzsteini maja. Soola tänavas põles ülikooli pesumaja.

18. juulil hävis tules paarsada meetrit Tartu sadamakaid.

Laupäeval, 19. juulil alanud tuletorm hävitas suure osa Tartu südalinnast. Süttis Carl Mossi restoran Uusturg 19, pagari- ja kondiitriäri Böning Uusturg 15/23, Bürgermusse seltsimaja Uusturg 11 (tänase uue kaubamaja kohal). Peagi oli tulest haaratud kogu Turu, Uueturu (tänase Vanemuise tänava algus), Aleksandri ja Riia tänava vaheline ala, samuti Uueturu, Kauba (Vallikraavi tänava pikendus jõeni) ja Aleksandri tänavate vaheline ala. Selles piirkonnas 1941. aasta sõjasuve üle elanud vähesed hooned hävisid 1944. aasta augusti lõpus.

20. juulill põles südalinn jätkuvalt. Kell 11 kandus põlemine Võidu (Promenaadi) tänavalt Vana (Ülikooli) ja Kitsa tänava piirkonda. Südaööl süttis Tartu kaubanduselu keskus ajalooline kaubahoov, kus oli kokku üle 40 poe. Sama saatus tabas maavalitsuse maja ja Vana apteeki. Süttis ka Kauba pank Suurturg (Raekoja plats) 12. Kahe päeva jooksul põles kesklinnas üle 70 hoone.

21. juulil kella 11 paiku ägenes suurtükituli taas. Tulistati põlema Riia ja Kalevi tänava nurgal asunud tütarlastegümnaasiumi võimla. Tulele suudeti õnneks piir panna. Võimlasaalis hävis aga 600 raadiot, mida nõukogude võim oli tartlastelt sõja esimestel päevadel kokku korjanud. Gümnaasiumihoone põles 1944. aasta augustis.

Tartu lahingute viimased päevad olid pisut rahulikumad. 22., 23. ja 24. juulil suuremaid põlenguid linnas ei olnud, kuigi suurtükituli oli kohati päris tihe. 25. juuli hommikul oli eesti partisanidele ja linna jõudnud Saksa sõjajõududele selge, et punaarmee on oma positsioonid Ülejõel loovutanud ning Tartust taandunud. Ees seisis varemete koristamise aeg.

Loendusandmetel lasid punaarmee patareid Tartu lahingu ajal kokku 2508 mürsku, millest 493 tabas hooneid. Linnavalitsuse andmetel hävis tulekahjudes kokku 626 elumaja.

Ülemisel fotol Kivisilla ja kaubahoovi varemed vahetult pärast Tartu 1941. aasta juulilahingute lõppu (autor Eduard Selleke).

Alumisel fotol kaart Tartus 1941. aasta suvel põlenud piirkondadest.

Suure riigimehe lahkumine

2011-07-04T08:04:00.000-07:00

Ta oli kõigest aastane, kui saatuslikud lasud Sarajevos avasid tema tee tollase Euroopa ühe suurima riigi Austria-Ungari keisririigi troonile. Ta oli kõigest neljane, kui ta keset Euroopat laiutanud impeeriumi kroonprintsiks sai. Ta oli kõigest kuuene, kui tema perekonna juhitud riik maailmakaardilt kadus. Ta ei olnud veel kümnenegi, kui ta eksiilkeisriks kuulutati. Ta oli mees, kes ei allunud Hitleri soovidele. Ta oli riigimees, kes kandis oma südames ideed ühinenud Euroopast ammu enne seda, kui see pärast Teist maailmasõda teoks võis saada. Ta oli enim Euroopa ajalugu mõjutanud suguvõsa pea. Ta oli suur Eesti sõber.

Täna lõppes 98. eluaastal selle Euroopa suure riigimehe elutee. Jää jumalaga, Otto Habsburg!

Hooaja kokkuvõtteks

2011-06-22T00:09:00.000-07:00

Tallinna volikogu pidas 16. juunil viimase, ülipika päevakorraga istungi ja läks kaheks kuuks suvepuhkusele. Volikogu komisjonid alustavad uut hooaega augusti keskel, volikogu esimene istung on praeguste plaanide kohaselt 25. augustil. Ka linnavalitsus ei pea tavaliselt juulikuus istungeid.

Lõppenud poolaastast jäävad märksõnadena üles kindlasti linnapea idaraha skandaal, suured mudatused volikogu koosseisus pärast uue riigikogu kogunemist, lasteaedade rahastamise teemal peetud tõsised vaidlused ning tülgastavaks muutunud all-linna ja Toopea poiitilise kodusõja jätkumine.

Vastu suve läks kusagilt liikvele kõlakas, nagu asuksid sotsid taas Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni moodustama. Tegemist on ilmselgelt pahatahtliku jutuga, sest see ei vasta lihtsalt tõele. Veelgi enam, tänases poliitilises olukorras on see teema välistatud.

Sotsid on olnud nüüd juba pool aastat Tallinnas taas opositsioonipartei. Oleme püüdnud olla konstruktiivne opositsioon. Meie eesmärk pole igale linnavalitsuse otsusele juba eos vastu olla. Kui on asjakohane algatus, siis toetame. Kui aga linnavalitsusest tuleb praaki või linnakodanike õiglustunnet riivavaid eelnõusid, siis oleme halastamatult kriitilised.

Sel poolaastal on sotside fraktsiooni südameasjaks olnud lasteaedade alarahastamisega seotud probleemid. Meie hinnangul peab linn täitma esmalt talle seadusega pandud kohustused. Tallinna seda aga ei tee. Arendatakse üleriilist telejaama, aga igale soovijale lasteaiakohta pole suudetud ikka veel tagada. Sügisel tuleb linnal leida kindlasti lasteaedadele lisaraha, vastasel korral ei ela lasteaiad seda aastat lihtsalt üle.

Ilusat suve kõigile!

Lugu keisrist, kes pani aluse maailmariigile

2011-06-20T09:32:00.000-07:00

Täna lugesin Raadio 7 linti saate Saksa-Rooma keisrist Maximilian I, kes oli 500 aasta eest ka tollase Eestimaa valitseja.

Maximiliani on peetud Saksamaa viimaseks keskaegseks valitsejaks, viimaseks rüütliks. Ta oli esimene keiser, keda ei krooninud paavst, vaid kes kuulutas end ise keisriks. Tema valitsusaja lõpus naelutas maistele rõõmudele andunud Rooma kuurias pettunud Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesid, mis panid aluse reformatsioonile ja lõhestasid hiljem ususõdade käigus Õhtumaa.

Aga eelkõige oli Habsburgide soost keiser Maximilian edukas oma laste ja lastelaste abielude sõlmimisel. Ta liitis Saksa riigiga rikka Burgundia koos Madalmaadega. Samuti pani aluse Hispaania, Ungari ja Böömimaa liitmisele oma suurriigiga. Nii kuulus vahetult pärast tema surma 1519. aastal Eesti ühte riiki Ladina-Ameerikaga, sest olid ju hispaanlased alustanud oma ookeani-taguseid vallutusi. See oli riik, mis ulatus Narva jõest Amaxonase jõeni. See oli maailmariik, kus päike iialgi ei loojunud.

Keiser Maximilianist on aga laulnud kõige need eestlased, kes tudengipõlves pidu pannes Krambambulit laulnud.

Linnulennul üle kadunud Eesti linnade

2011-06-20T03:31:00.000-07:00

Panin Facebookis lisaks Tallinna ja Tartu vanadele aerofotodele kokku albumi ka õhuvaadetest teistele Eesti linnadele:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.233417113342101.78169.100000214436981

Eriti põnevaid õhufotosid on Narvast, tõeliselt kadunud linnast. Fotol ongi vaade Narvale 1940. aastal.

Head õhulendu!

Renditulust, Patarei vanglast ja kalaturust

2011-06-15T08:32:00.000-07:00

Täna kogunenud Põhja-Tallinna ettevõtluskomisjoni peateemaks oli ülevaade linnaosale kuuluvate rendipindade kasutamisest.

Linnaosavalitsuse spetsialist Heli Ojamaa sõnul on linnaosavalitsus sõlminud 89 lepingut linnale kuuluva äriruumi rendile andmiseks, lisaks veel 11 äriruumina kasutuses oleva eluruumi kasutamiseks Koplis. 16 rendipinda on hetkel vabad, neist mitmed tegelikult kasutamiskõlbmatud. 5 pinda on müügis, 4 rendipinna müük on veel kavandamisel.

5 aastaks saab ruumi anda rendile linnaosavalitsuse otsusega, kuni 10 aastaks linnavalituse ja enam kui 10 aastaks linnavolikogu otsusega.

Probleemiks on see, et linn soovib müüa eriti kasumlikke rendipindasid, samas ei hüvitata linnaosavalitsusele saamata jäävat renditulu, mis omakorda vähendab linnaosa eelarvet.

Alates 2005. aastast ei ole linn oma rendipindade korrastamisse sentigi investeerinud.

Info vabade rendipindade kohta on üleval Tallinna kodulehel. Huvi vabade pindade vastu on väga suur.

Komisjoni liikmed tegid ettepaneku, et linnaosavalitsus võiks koostöös mõne asumiseltsiga arendada välja kodulehe, kus oleks üleval nii linna- kui erapindade rendile andmise kuulutused.

Linnaosavalitsuse spetsialist Lille Jenk andis teada, et just koos olnud halduskogu korrakaitsekomisjon menetles kodanike proteste Telliskivi loomelinnakust ja Patarei vangla kultuuripargist tuleva müra osas. Kui loomelinnaku osas on lahendused leitud, siis Patarei vangla puhul teatas politsei, et seal antakse välikontsertite korraldamiseks edaspidi luba ainult kuni kella 23. Patarei haldaja lubas tellida järgmise suurürituse ajal mürataseme mõõtmise. Juttu on olnud ka müratõkke ehitamisest.

Lille Jenk informeeris komisjoni ka sellest, et alates 7. juunist on kalaturu haldajad otsustanud hoida turu avatud kuuel päeval nädalas (välja arvatud esmaspäeval). Kuna aga rahvas on harjunud turul käima vaid laupäeviti, on hetkel teistel nädalapäevadel turul väga vähe rahvast.

Ettevõtluskomisjon koguneb taas augusti lõpus.

Põhja-Tallinna halduskogu lahkas linnaosa reservfondi kasutamist

2011-06-14T10:10:00.001-07:00

Põhja-Tallinna halduskogu pidas ene suvepuhkust maha väga töise koosoleku.

Esmalt arutas halduskogu Sõle 16, Härjapea 27 ja 27c detailplaneeringu kooskõlastamist. Tegemist on tänase Pelgulinna polikliiniku ümbruse planeeringuga. Polikliiniku kohale ehitatakse seitsme korrusega ärihoone. Enim on tekitanud aga vaidlusi plaan rajada tänase polikliiniku kõrval asuvale haljasalale Sõle tänava äärde viie korrusega pikliku põhiplaaniga kortermaja. Halduskogu maakomisjon oli teinud ettepaneku muuta see ruudukujuliseks kuue korrusega ärihooneks. See aitavat säilitada vaate pargialale. Samas tähendaks hoone põhiplaani muutmine suure põlispuu maha võtmist.

Sõna anti ka Telliskivi seltsi esindajale Meelis Trepile, kelle väitel ei tohiks miljööväärtuslikku asumisse kõrghooneid üldse ehitada. Projekteerija ütles oma vastusõnas, et kõrgem hoonestus aitas summutada Sõle tänava müra.

Kuna uuele lahendusele ei olnud andnud oma kooskõlastust linna kultuuriväärtuste amet, otsustas halduskogu saata eelnõu teisele lugemisele.

Pärast tulist arutelu andis halduskogu hääletustulemusega 8 poolt, 4 vastu ja 2 erapooletud oma kooskõlastuse Vana-Kalamaja 48/Suur-Patarei 27 kinnistu detailplaneeringule. Sinna tahetakse ehitada kaks elumaja. Naaberkinnistul elav Liisa Pakosta oli esitanud halduskogule rida vastuväiteid. Küsimusi tekitab peamiselt kavandatav ehitusmat. Samas oli planeeringule andnud vahepeal oma kooskõlastuse kultuuriväärtuste amet, mis sai paljude halduskogu liikmete jaoks määravaks argumendiks.

Halduskogu kooskõlastas ühehäälselt kultuurikatla, linnahalli ja merevahelise ala detailplaneeringu. Tegemist on uue raehoone ümbruse lahendusega. Planeering muudab oluliselt Põhja puiestee ja Mere puiestee liiklussõlme. Tulevikus saab seal olema ringristmik. Trammitee suunatakse üle tänase staadioni Skoone bastioni kõrval. Uuele liikluslahendusele minnakse aga üle etapiviisiliselt. Esialgu on kavas tekitada ümber Skoone bastioni ringliiklus. Seejärel muuta Skoone bastioni ja vanalinna vaheline kitsas tänavalõik kergliiklus- ja jalakäijate alaks. Ja alles siis ehitatakse välja suur ringristmik uue raehoone ees.

Halduskogu kooskõlastas üle poole aasta koostatud Põhja-Tallinna uue, aastaid 2011-2015 hõlmava arengukava projekti. Asumiseltsid ja kohalikud elanikud esitasid arengukavasse rida märkusi-ettepanekuid, millest valdav osa ka toetust leidsid. Nii kirjutati sisse ettepanek võtta Merimets kohaliku kaitse alla. Arengukava projekt ei näe ette linnaosa piiride muutmist, mida linnaplaneerimisamet taotleb.

Kuulati ära informatsioon linnaosa koolide uue õppeaasta esimeste klasside komplekteerimisest. Kokku avatakse sügisel 18 klassiomplekti, võrreldes lõppeva õppeaastaga eestikeelsetes koolides kahe võrra rohkem, vene koolides kahe võrra vähem.

Suurem osa linnaosa lastest said ilusasti oma koolikoha kätte. Haridusametil tuli määrata kool kokku 126 linnaosa lapsele. Neist pole aga pea pooled siiani endast veel märku andnud.

Enim tekitas kirgi linnaosavanema ülevaade linnaosavalitsuse reservfondi kasutamisest sel aastal. Ülevaate esitamist nõudis halduskogu revisjonikomisjon. Ka on hiljuti tundnud linnaosa reservfondi kasutamise seaduslikkuse vastu huvi kaitsepolitsei.

Kokku oli tänavuse reservfondi suurus 63 912 eurot, sellest on juuni alguseks alles vaid 23 217 eurot, suurem osa aastast on aga veel ees. Opositsioonisaadikud ründasid linnaosavanemat enne valimisi toimunud linnaosa tervisepäeva reklaamidele linnaosavanema pildi panemise pärast. Karin Tammemägi väitis, et see ei olnud valimisreklaam ja tema suur pilt olevat aidanud tervisepäeva õnnestumisele kaasa.

Lepiti kokku, et edaspidi annab linnaosavanem halduskogule rservfondi kasutamisest pidevalt aru, nagu näevad ette ka linna enda õigusaktid.

Halduskogu koguneb taas augusti teises pooles.

Vanima viljandimaalase lahkumine

2011-06-14T01:14:00.000-07:00

Täna 70 aastat tagasi oli Selma Sooaluste koos oma suure perega küüditatute nimekirjas. Õnneks ei jõudnud aga küüdimehed nende külla. Eile suikus Selma Viljandimaa vanima elanikuna oma 101. eluaastal igavesele unele.

1909. aastal sündinud Selma oli minu isapoolse vanaisa abikaasa Liis Juske ema. Saaremaalt Pöidest üheksalapselisest perest pärit Selma abiellus 1932. aastal endast oluliselt vanema Lõuna-Harjumaa (tänase Raplamaa) Aaduantsu talu peremehe Johannes Bahmanniga. 1937. aastal eestistasid nad oma perenime Sooalusteks. Neil sündis enne sõja algust kokku neli last.

Küüditamine läks suure talu perest väga napilt mööda. Ka ei võetud pereisa Saksa sõjaväkke. Küll pidi ta aga sõja ajal valves käima. 4. märtsil 1942 suri Johannes vahipostil olles ootamatult infarkti tõttu. Väikeste lastega üksi jäänud Selma pidi talu edasi pidama. Kolhooside loomise aegu tuli tal olude sunnil oma enda talus ühismajand luua. 1949. aastal asutatud Kungla kolhoosi kontor asus Aaduantsu talu elumajas, kuhu pidi mahtuma ka talupere.

1970. aastatel kutsus Viiratsi sovhoosi direktoriks saanud poeg Tomas ema Viljandimaale elama. Ja Viiratsis elas ta kuni oma elupäevade lõpuni. Paraku kaotas ta oma pojad Tomase ja Tiidu nende parimas meheeas.

Selma oli töökas Saare naine, keda saatus ei hellitanud. Ometigi suutis ta olla elurõõmus oma pika elu lõpuni.

Puhka rahus, kallis Selma!

Suplusrand keset pealinna

2011-06-13T00:09:00.000-07:00

Eile kultuuripealinna linnainstallatsioonina kolmeks kuuks avatud Kalarand on ainuke koht Tallinna südalinnas, kus veel supluranda pidada saab. Ometigi seisab sellegi rannariba kohal arendaja kirves.

Oma ajal kulges rannajoon Patarei vanglast linna poole tänase kultuurikilomeetri kohalt. Ajapikku on maapinna tõus ja inimeste soov võita merelt maad juurde nihutanud rannajoone paarsada meetrit edasi. Igatahes oli Kalarand ja selle lähiümbrus kuni nõukogude aja lõpuni suletud territoorium, kus tegutses kalatehas. Ligi paarikümne aasta eest ostis maa Pro Kapital, kes lammutas vanad tehasehooned, et ehitada sinna elamurajoon. Kalaranna detailplaneeringu kehtestamine on aga jäänud vaidluste tõttu tänaseni venima. Arendaja soov on võita merelt maad veelgi juurde, rajada mööda randa promenaad ja hoonestada piirkond kortermajadega. Tänane ilus suplusrand kaoks.

Kalamaja elanikel pole mereäärse tühermaa korrastamise ja mõistliku hoonestamise vastu mitte midagi. Küll tahavad nad aga suplusranna säilimist. Ja tegelikult peaks see olema ka linna soov. Igatahes tekkis aasta eest kohalikel elanikel idee Kalarannas suvel suplusrand avada. Sel aastal on asi kultuuripealinna egiidi all juba suuremalt ette võetud. Kuigi ametlikku suplusranna luba ei ole, on loodud rannale iseloomulik taristu. Ja mis kõige tähtsam - Kalaranna merevesi on tunnistatud ujumiskõlblikuks.

Eile õhtul oli väga meeleolukas Kalaranna suplushooaja avapidu. Käisin seal päeval perega ujumas ja aitasin pisut kaasa ka ranna koristamisele. Kel aga suvekuumast päikesest siiber saab, võib käia vahepeal lähedal asuval Ökosaarel end karastusjoogiga turgutamas. Avastada võib ka teisi kultuurikilomeetri mereäärseid lugusid ja objekte. Eriti põnev on näiteks Katla aed.

Fotol vaade lennusadamale, Patarei vanglale ja Kalarannale 1920. aastatel.

Ilusaid kultuuripealinna suveelamusi kõigile!

Linnulennul üle kadunud Tallinna

2011-06-13T00:01:00.000-07:00

Kui panin kokku fotoalbumi vanadest Tartu aerofotodest, palusid sõbrad koostada sarnane album ka Tallinna kohta. Siin see on:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.231930563490756.77547.100000214436981

Kõige põnevamad aerofotod Tallinnast avalikustas aga hiljuti Venemaa. Tegemist on Saksa õhujõudude poolt tehtud fotodega Tallinnast 1944. aasta septembris. Väga hea kvaliteediga pildil on hästi näha 1944. aasta märtsipommitamise purustused:
http://wwii.sasgis.ru/?lat=59.433292&lon=24.755459&z=12

Samalt leheküljelt leiab ka 1941. aasta augustis Narva kohalt tehtud fotod.

Blobiloole lisatud foto tegid aga sakslased Tallinnast 1918. aasta talvel. Eesti Vabariik oli just sündinud.

Head lendu üle kadunud linnade!

Uskumatu mehe uskumatu elutöö

2011-06-09T01:44:00.000-07:00

Eile esitleti arhitekt Raul Vaiksoo koostatud mahukat teatmeteost Aja lugu. Üks uskumatu mees on saanud hakkama eesti kultuuriruumis väga unikaalse asjaga - paarikümne aasta jooksul koostas ta oma põhitöö kõrvalt kogu maailma ajaloo suurest paugust keskajani ja seda rööbiti Eesti- ja Liivimaa ajalooga. Vaiksoo raamatu muudavad eriti põnevaks tema enda koostatud rohked skeemid, kaardid ja illustratsioonid. Väga detailirohke teatmeteos moodustab kokkuvõttes haarava terviku, aidates mõista paljusid protsesse maailma ja Eesti ajaloos.

Minu tutvus Rauliga sai alguse nii umbes veerand sajandi eest. Vaiksoo oli seitsekümnendade esimeses pooles mu ema koolivend Nõo keskkoolis. Oleme vanasti meie poolt, hiljem tema vanalinnas asuvas büroos rääkinud tundide viisi ajaloost. Eriti põnevad on aga olnud öised spontaansed ekskursioonid Rauliga mööda Eestimaa mõisasid, linnuseid, kabeleid, rändrahne ja teisi vaatamisväärsusi. Ja seda taksoga. Ta tunneb Eestit nagu oma viite sõrme. Vaiksoo on mulle õpetanud, et julge pealehakkamine on tegelikult terve võit. Raul on olnud mulle rohkem kui hea sõber. Ta on olnud mulle õpetaja, mingis mõttes teine isa.

Vaiksoo reisilugudest mööda laia maailma võiks tegelikult panna kokku omaette seiklusroomani. Need lood on tihti niivõrd uskumatud, et kui sa Vaiksood ei tunneks, siis sa neid lugusid lihtsalt ei usuks. Eduka arhitektina teenib ta raha, et võtta esimesel võimalusel ette järjekordne põnev retk. Ta on muutnud kogu oma elu üheks suureks seikluseks. Ja sedasama suurt seiklust saavad nüüd Aja loo lugejad kaasa teha.

Soovitan kõigile osta esimesel võimalusel Vaiksoo raamat. Aja lugu on väärt kohta iga Eesti pere riiulis.

Linnulennul üle kadunud Tartu

2011-06-08T03:43:00.000-07:00

Kui hakkasin panema kokku fotoalbumit omaaegsest Tartust, leidsin Emajõe-linnast rida aerofotosid, millest sündis omaette album:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.230835720266907.77048.100000214436981

Kuna Tartu oli sõjaväe lennuvälja tõttu nõukogude perioodil suletud linn, on sellest ajast teada vaid üksikud aerofotod. Ka oleks põnev leida mõni õhuvaade sõjaaegsest Tartust. Mõlemast perioodist võib aga seniteadmata Tartu aerofotosid olla muidugi Vene arhiivides.

Fotol vaade Tartu südalinnale 1920. aastail.

Head lendu üle kadunud Tartu!

Põhja-Tallinna halduskogu andis rohelise tee Kolde lasteaia renoveerimisele

2011-06-06T23:44:00.001-07:00

Esmaspäeva õhtupoolikul oli erakorraliselt koos Põhja-Tallinna halduskogu. Nimelt asub linnavolikogu 16. juunil arutama kahe kooli ja kahe lasteaia renoveerimist koostöös erasektoriga. Kuna nimekirjas on ka Pelgulinnas Timuti tänavas asuv Kolde lasteaed, oli vajalik Põhja-Tallinna halduskogu kooskõlastus.

Kolde lasteaed on oodanud kapitaalremonti juba aastaid. Kuigi väljast on lasteaed ilus tibukollane, on tegemist avariiohtliku majaga, mis hädasti kordategemist vajab. Põhja-Tallinnas on kokku 19 lasteaeda. Neist on täna kapitaalremondi läbinud vaid kaks. Viimati ehitati põhjalikult ümber Kelmiküla lasteaed. Sellest on aga möödas juba neli aastat.

Kui ka linnavolikogu otsusele oma heakskiidu annab, saab Kolde lasteaed korda järgmise aasta lõpuks. Ehitatakse juurde ka suur saal. Vahepeal uut rühma ei avata ja olemasolevad kaks rühma saab paigutada remondi ajaks ümber Kalamajas asuvasse lasteaeda.

Samas tähendab koostöö erasektoriga seda, et lasteaed läheb 15 aastaks eraomandisse. Linn hakkab lasteaiahoonet renoveerivale firmale maksma renti. Ja 15 aasta pärast tuleb linnal lasteaed tagasi osta. Samas on uued nn PPP-lepingud linnale soodsamad mõne aasta eest koolimajade renoveerimiseks sõlmitud lepinguist.

Kindlasti oleks linnale soodsam renoveerida haridusasutusi oma eelarvest, mitte anda neid erakätesse ja võttes seeläbi linnale pikaaegseid väga mahukaid rahalisi kohustusi. Koos juba sõlmitud PPP-lepingutega ületab Tallinna võlakoormus tublisti seadusega lubatud piiri. Oma eelarvest leiab linn sel aastal lasteaede remondiks vanas vääringus vaid kaks miljonit krooni ehk 78 korda vähem kui neli aastat tagasi.

Küsisin eile halduskogus haridusameti esindajalt, et millal siis ülejäänud 16 Põhja-Tallinna lasteaeda põhjaliku remondi läbivad. Anti Sirkel teatas vastuseks, et remondijärjekorra eesotsas on lasteaiad Naeratus ja Kelluke. Millal aga raha leitakse, ei osanud ta öelda.

Halduskogu andis eile oma kooskõlastuse. Uute PPP-lepingutega võetavate rahaliste kohustuste poolt hakkab sel kolmapäeval hindama volikogu linnavarakomisjon.

Uusi pilte kadunud Tartust

2011-06-03T07:16:00.000-07:00

Nüüd on minu Facebooki konto Tartu vanade fotode albumis rida uusi pilte koos põhjalike kirjeldustega:

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.227067603977052.75511.100000214436981

Fotol on vaade Riia ja Pepleri tänava nurgalt kesklinna suunas. Vahetult pärast sõda tehtud pildil on näha veel hotell Liivimaa varemed. Kuidas sõda võib ikka ühte linna muuta...

Head jalutuskäiku kadunud Tartus!

E-valimiste kohtuvaidlus tallinlaste maksuraha eest

2011-06-03T06:53:00.000-07:00

Sel neljapäeval surus Keskerakond Tallinna volikogus läbi otsuse, mille alusel vaidlustab Tallinna linn Riigikohtus e-valimised. Küsisin eelnõud kaitsnud abilinnapea Taavi Aasa käest, kas Tallinna valimiskomisjon esitas tänavu märtsis Riigikogu valimiste aegu vabariigi valimiskomisjonile e-valimiste teemal mõne suulise või kirjaliku protesti. Vastuseks sain teada, et seda ei tehtud. Linna valimiskomisjoni jaoks olid viimased valimised igati seaduslikud. Nüüd aga seab Tallinn e-valimiste seaduslikkuse kahtluse alla.

Küll aga tegi e-valimiste teemal Riigikogu valimiste järgselt kõvasti lärmi Keskerakond, kelle poolt ka kõige vähem e-hääli anti. Nüüd tahab pankrotiohus Keskerakond kasutada selles küsimuses kohtuvaidluse pidamiseks aga Tallinna maksumaksjate raha. Iseenesest on ju hea, kui Riigikohus e-valimiste seaduslikkuse küsimuses oma lõpliku sõna ütleb. Kindlasti oleks aga tulnud pöörduda kohtusse Keskerakonnal, mitte Tallinna linnal. Seda enam, et just Tallinnas oli e-valijate protsent üks kõrgemaid. Kokku andis elektrooniliset oma hääle tervelt 48633 tallinlast (umbes sama palju inimesi käis Nõmme ja Mustamäe ringkonnas üldse valimas). Seda kummalisem on linnapoolne kaebuse esitamine Riigikohtule.

Keelehaldja lahkumine

2011-06-01T04:08:00.000-07:00

Igavikuradadele lahkunud keeletoimetaja Helju Valsiga ühendas mind kaks asja. Helju oli aastakümnete eest minu kadunud maleajaloolasest vanaonu Valter Heueri abikaasa. Ja kuigi nende eluteed lahku läksid, käis Helju meil Elvas ikka külas. Tema soe ja avatud olek ei unune.

1990. aastate keskel puutusin Heljuga kokku ka tööalaselt. Tegin keskkooli lõpus ja ülikooliõpingute alguses Tartus Postimehele ja Liivimaa Kullerile kaastööd. Suur osa minu artiklitest läbis Helju karmi toimetajakäe. Temalt saadud õpetussõnad mõjutavad alateadlikult ka selle teksti kirjutamist.

Helju Valsi lahkumisega kaotas meie ilus eesti keel ühe oma väsimatu kaitseingli.

Puhka rahus, kallis Helju!

Jalutuskäik kadunud Tartus

2011-05-26T20:55:00.000-07:00

Tänavu juulis möödub 70 aastat Tartu esimesest suuremast põlengust Teises maailmasõjas. 1941. aasta 9.-25. juulini hävis Emajõe-linnas mitusada hoonet. Panin selle kurva aastapäeva puhul kokku fotomeenutuse kadunud Tartust:

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.227067603977052.75511.100000214436981#!/media/set/?set=a.227067603977052.75511.100000214436981&closeTheater=1

Teine suurem hävingulaine tabas Tartut 1944. aasta augusti lõpus ja septembri esimeses pooles. Kokku hävis Teises ilmasõjas pool minu sünnilinnast.

Kuidas linn 10 meetri veetrassi ehitusega venitab

2011-05-24T09:56:00.000-07:00

Linnapea teatas mullu suvel pidulikult, et 2011. aasta alguseks on kogu Tallinn kanalisatsioonivõrguga kaetud. Paljassaare teel asuva viie eramaja kinnistuni ei taha aga Tallinna Vesi oma torusid kuidagi vedada.

Teisipäeval arutas kohalike elanike muret Põhja-Tallinna halduskogu ettevõtluskomisjon. Paraku ei leidnud linnaosavalitsuse, linna kommunaalameti ega Tallinna Vee esindajad võimalust koosolekul osaleda.

Siiski teatas linnaosavalitsuse linnamajanduse osakonna asejuhataja Arvo Soorand mulle telefoni teel enne koosolekut, et just temani jõudnud kirjast selgub, et linn on valmis rahastama kanalisatsioonitrassi ehitust ka Paljassaare tee eramuteni. Liitumispunkt oleks siis kinnistu piiril. Sel aastal linnal aga nende tööde jaoks raha ei ole.

Asja teeb eriti jaburaks asjaolu, et jutt käib olemasoleva trassi pikendamisest vaid kümne meetri võrra. Kulu oleks vaid 5000 euro ringis. Hetkel kasutavad kohalikud okupatsiooniarmee poolt rajatud amoritseerunud sügava puurkaevu vett.

Tänavu märtsikuus lubas linna kommunaalamet kohalikele elanikele saadetud kirjas kutsuda probleemi lahendamiseks kokku ümarlaua. Siis hakati aga venitama ja siiani pole asjad liikunud.

Ei ole kahtlust, et asi on vaid tahtes. Linna ja Tallinna Vee poolne venitamine ja katteta lubadused on kohalike elanikke tõsiselt ärritanud. Sel neljapäeval on Paljassaare tee rahva murest pikemalt juttu ETV Ringvaate saates.

Halduskogu ettevõtluskomisjon otsustas aga täna pöörduda linnaosavanema poole, et too astuks samme probleemi kiireks lahendamiseks. Kohalikud soovivad ühendust veetrassiga juba enne talve tulekut. Kinnistu piirist majadeni on nad valmis ühenduse ise kinni maksma.

Kalamaja päevad koguvad tuure

2011-05-23T00:23:00.000-07:00

Nädalavahetusel peeti maha juba kolmandad Kalamaja päevad. Seekord laienesid üritused üle terve vana puitasumi. Kohaliku rahva suurürituse keskmeks oli aga ikka Teoteatri mõnus hubane hoov Kalma sauna taga. Esimest korda hõivati ka Vana-Kalamaja ja Kotzebue tänava ristile jääv väljak. Nii võiks järgmisel aastal Kalamaja päevade ajaks Vana-Kalamaja tänava osaliselt autoliiklusele sulgeda, mis aitaks üritust paremini üheks tervikuks liita.

Telliskivi seltsi eestvedamisel oli pandud kokku väga vahva programm. Kahe päeva jooksul said laadast ja kontserdist osa mitutuhat inimest.

Viimase aasta jooksul on kohalik seltsielu saanud veelgi hoogu juurde. Uueks Pelgulinna-Kalamaja rahva tõmbekeskuseks on kujunenud Telliskivi loomelinnak oma F-hoone söögikohaa, kirbuturu ja teiste lahedate ettevõtmisega. Selle aasta varakevadel ilmus asumilehe Kalamajakas avanumber. Telliskivi selts on saanud jõudu juurde Kalamaja parkimissõja tulemusena. Eelmise aasta lõpus sündis lisaks veel Kalamaja selts.

Igatahes on Kalamaja päevadel Uue Maailma ja Kadrioru päevade kõrval kindel koht Tallinna asumiseltside tõeliselt koduste suurürituste kõrval.

Pooliku torniga kirik

2011-05-23T00:05:00.001-07:00

Eile jõudis ajakirjandusse uudis Lääne-Harjumaal asuva Risti kiriku keskaegse, haruldase püstiste paeplaatide ja rohkete ohvrimüntidega põranda avastamisest. Umbes 700 aasta eest vundamendi saanud kirik hakkab silma iseäraliku pooliku torni poolest.

Nimelt ehitati 15. sajandil kirikule ümar läänetorn, mille ülaosa aga mingil põhjusel paarsada aastat hiljem kokku varises. Kellatorn taastati vaid osaliselt, mistõttu jääbki täna mulje, nagu oleks see pooleks saetud. Pisut sarnase saatusega on Pärnumaal asuv Tõstamaa kirik. 1972. aasta jaanilaupäeval varisesid kanalisatsioonitrassi kaevamistööde tõttu kokku kiriku torn ja esikülg, hävis ka orel. Tõstamaal pole aga kiriku torni ja fassaadi siiani taastatud.

Risti kirik on aga olnud ajalooliselt osa lähedal asuva Padise tsistertslaste kloostri vaimsest mõjualast. Just Padise mungad alustasid Risti kiriku ehitamist. Vanim osa pühakojast on idaossa jääv kooriruum. Kiriku ehitus lõpetati 15. sajandi esimesel poolel, kui võlviti kooriruum ja ehitati valmis pikihoone, mis on Padise kloostri maa-alune kabeliga sarnase lahendusega: neli võlvi lähtuvad kiirtena ühest sambast.

Tallinna panus oma eelarvest lasteaedade remondiks on vähenenud üle 75 korra

2011-05-18T01:49:00.000-07:00

Täna sain pärast pikka ootamist lõpuks linnapealt vastuse lasteaedade rahastamist puudutavale arupärimisele. Vastusega viivitamise võib andeks anda, sest küsimusi oli tõesti palju, neist nii mõnigi nõudis täpsete arvandmete edastamist: http://aktal.tallinnlv.ee/static/Aruparimised/Dokumendid/apvdok962.pdf

Linnapea kinnitas, et kui 2007. aastal suutis Tallinn oma eelarvest eraldada lasteaedade remondiks kokku igati kiiduväärt summa 156 miljonit krooni, siis sel aastal vaid 2 miljonit krooni ehk koguni 78 korda vähem. Oma vastustes toob linnapea põhjenduseks majanduskriisi ja riigi otsused, mis linnaeelarvet oluliselt vähendanud. Kindlasti on see nii olnud. Tallinna eelarve ei ole aga viimase nelja aastaga vähenenud 78 korda, vaid 8,1 miljardilt kroonilt 7 miljardile kroonile (ligi pool miljardit eurot). Väga palju sõltub eelarve puhul, ka kriisiajal poliitisest tahtest, valikutest, kuhu eelarveraha suunatatakse. Kõige rohkem ongi lastevanemate õiglustunnet riivanud asjaolu, et väga pingelise eelarve puhul suunas linnavalitsus sel aastal vähese vaba raha üleriigilise telekanali käivitamiseks. Kokku vanas vääringus 30 miljonit krooni.

Seadus on pannud lasteaedade ülalpidamise kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Telekanali loomine aga omavalitsuse ülesannete hulka ei kuulu. Lisaks lagunevatele ja rahapuuduses kiratsevatele lasteaedadele on pealinnas ikka veel ka lasteaiakohtade puudus.

Lõpetuseks olgu rõhutatud, et kõige hullemast päästab Tallinna lasteaiad saastekvoodi müügist tulev raha ja erasektori panus, mis aitab korrastada lähema kahe aasta jooksul mitu lasteaiahoonet. Aga ka siis ootab kapitaalremonti ikka veel sadakond pealinna lasteaeda.

Põhja-Tallinna halduskogu ei toetanud linnaosa piiride muutmist

2011-05-17T22:47:00.000-07:00

Teisipäeva õhtul koos olnud Põhja-Tallinna halduskogu ei toetanud ettepanekut anda suur osa linnaosa territooriumist kesklinnale. Enne selle olulise otsuse langetamist arutati aga mitut teist küsimust.

Kõigepealt andis linnaosa ametnik Aavo Väin Andres Herkeli palvel ülevaate Kopli liinide elanike ümberpaigutamisest. Teatavasti otsib linn juba tükk aega piirkonnale arendajat, kellega sõlmida hoonestusõiguse leping kehtestatud detailplaneeringu elluviimiseks. Linn on otsustanud paigutada aga enne ümber seni liinidel elanud üürnikud. Kokku olid neid peresid 120. Aasta jooksul on pooled leibkondadest saanud endale linnalt uued elamispinnad. Ülejäänud 60 perega on aga tekkinud probleem. Neile Raadiku elurajoonis pakutava munitsipaalkorteri üürikulu on senisest 6 korda kõrgem. Ka ei soovi paljud Kopli liinide elanikud Põhja-Tallinnast lahkuda. Linnaosavalitsus otsib neile teisi linnale kuuluvaid elamispindasid. Halduskogule kinnitati, et kohtu kaudu üürnikest lahti saamist kasutatakse viimasel võimalusel. Varakevadel õnnestus paigutada ümber kõik Maleva 18 üürnikud ja amortiseerunud ühiselamu lammutada. Seal jõuti kõigi üürnikega ilusasti kokkuleppele. Linnaosavalitsus tahab Kopli liinide elanikud paigutada ümber uutele elamispindadele järgmise aasta jooksul.

Halduskogu kooskõlastas Tehnika 15a ja 15b kinnistute detailplaneeringu eskiisi. Raudteekooli vastu üle Tehnika tänava on kavas ehitada 14 korteriga viiekorruseline (koos katusekorrusega) äri- ja eluhoone. Parkimine on korraldatud maa-alusel korrusel.

Kooskõlastuse sai ka Kopli 72 kinnistu detailplaneering. Kunagine nõukogude sõjaväe autoremomonditehase ala kuulub täna kaheksale omanikule, kes soovivad jagada selle viieks kinnistuks. Okupatsiooniarmee kunagisest 14 hoonest on täna 8 kasutuses, 4 amortiseerunud ja 2 täielikult lagunenud. Alale rajatakse äri- ja tootmishooned.

Linnaosavanem Karin Tammemägi andis ülevaate linnaosavalitsuse reservfondi raha kasutamisest 2010. aastal. Kokku oli reservfondis 857 000 krooni. Suuremad kulutused oli eelmisele linnaosa asevanemale lahkumishüvitise maksmine 124 000 krooni ja sügisel leheveo korraldamine linnaosas üle 90 000 krooni. Väiksemad summad eraldati paljude linnaosa avalike ürituste korraldamiseks ja mittetulundusühingute toetamiseks. Lepiti kokku, et nüüdsest annab linnaosavanem igal halduskogu istungil jooksvalt aru reservfondi kasutamisest.

Halduskogu kuulas ära korrakaitsekomisjoni ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimeeste tööaruanded. Korrakaitsekomisjoni aruande puhul kerkis teemaks kolme aasta eest ajutiselt Põhja-Tallinna linnaossa toodud kodutute varjupaiga edaspidine saatus. Kopli 79 asuva varjupaiga elanikud tekitavad probleeme vahetus läheduses asuvale koolile ja lasteaiale. Halduskogu otsustas pöörduda probleemile lahenduse saamiseks linnavolikogu poole. Kuuldavasti plaanib linn uue kodutute varjupaiga rajamist Lasnamäele.

Halduskogu otsustas määrata Telliskivi seltsi ettepanekul halduskogu ettevõtluskomisjoni liikmeks Meelis Lätte asemel Andres Aguraiuja.

Nüüd aga pikemalt ettepanekust muuta Põhja-Tallinna piire. Seoses linna uue esindushoone ehitamise plaaniga linnahalli ja kultuurikatla vahele soovib linnavalitsus nihutada linnaosa piire nii, et uus raekoda jääks kesklinna territooriumile. Seoses sellega on kesklinna linnaosavalitsus teinud ettepaneku liita oma linnaosaga lisaks ka Balti jaama ümbrus ja Kelmiküla asum, mis mõlemad olnud juba 36 aastat osa Põhja-Tallinnast.

Linnaosavanem teatas, et tema linnaosa piiride muutmist ei toeta. Kui raekoja asukoha osas võiks piiri veel nihutada, siis Balti jaama ümbruse ja Kelmiküla ära lõikamine vähendas linnaosa elanike arvu 891 inimese võrra. Ka väheneks linnaosa omatulu ligi 20 000 euro võrra, seda rendipindadelt saadava tulu ära kukkumise tõttu. Kuigi linnaplaneerijate hinnangul oleks raudtee loomulikum piir kahe linnaosa vahel, on Kelmiküla rahvas harjunud ajama asju Põhja-Tallinna valitsuses. Linnaosa piiride muutmiseks peab olema tõesti mõjuv põhjus, mida aga täna kindlasti ei ole.

Avaldasin arvamust, et vägisi jääb mulje, nagu ei peaks linnavalitsus Põhja-Tallinna raekoja jaoks piisavalt väärikaks linnaosaks.

Pärast arutelu otsustas halduskogu üksmeelselt mitte toetada linnaosa piiride muutmist. Lõpliku otsuse selles küsimuses peab langetama linnavolikogu.

Ülejõe taassünd

2011-05-16T00:03:00.000-07:00

Minu sünnilinnas Tartus kütab kirgi noore linnaarhitekti idee taashoonestada ülejõe suur pargiala.

Vabadussilla ja Võidusilla vahele jääv suur roheala, kus täna vaid mõni üksik hoone, rajati 1941. aasta sõjasuvel hävinud kvartalite asemele 1950. aastate alguses. Ajalooliselt on see jõeäärne piirkond olnud alati hoonestatud. 1930. aastatel rajati sinna imeilus jõeäärne allee, mida ääristasid kuni kolme korrusega väikesed majad. Kui Tartu 70 aasta eest kaheks nädalaks rindelinnaks muutus, põles see tollal inimtühi piirkond täielikult maha. Säilis vaid tänane linnamuuseumi hoone. Kõik varemed lükati pärast sõda kokku.

Tänase Atlantise ööklubi ümbruse hoonestusplaane on tehtud ka varem. Meenub nii umbes kümmekonna aasta tagune kava ehitada sinna mitu kõrghoonet. Ka nüüd välja pakutud hoonemahud on minu arvates Tartu kesklinna jaoks üle mõistuse suured. Kuigi Võidusilla ümbrusesse on juba kerkinud mitu kõrghoonet, oleksid kuni üheksakorruselised majad südalinnas siiski selgelt liiga kõrged. Vastaskalda Raekoja platsi hoonestus ei ületa ju nelja korrust.

Nooremad tartlased, kes omaaegset linnapilti ei mäleta, on harjunud tänase suure pargiga. Nii peaks ülejõe planeering sobitama omavahel roheala ja uushoonestuse. Eesmärgiks ei tohi olla maksimaalne ehitusmaht, vaid taastatava tänavavõrgu ja majade vahele peab jääma piisavalt õhku. Kohti, kus jõe ääres pikniku teha.

Igatahes on positiivne arutelu algatamine ülejõe taashoonestamise teemal. Kas need mõttelahingud kunagi ka reaalse planeeringu kehtestamise ja ehitustöödeni viivad, näitab aeg.

Ja veel. Kuni Kivisilla ehitamiseni 18. sajandi viimasel veerandil asus Ülejõe pargi kohal Emajõe saar - Holm. Jõeharu läks umbes tänase Narva maantee kohalt. Eelmisel nädalal märgiti koolilaste poolt ajutiselt lipukestega maha selle Emajõe harju omaaegne kulgemisjoon. Taas üks võimalus muuta linnakeskkonda huvitavamaks.

Fotol Tartu kesklinn 1918. aastal. Hästi on näha 1941. aasta juulis hävinud ülejõe hoonestus.

Koletu kogemuse viimane mäletaja

2011-05-05T03:47:00.000-07:00

Austraalias 110-aastasena surnud britt Claude Choules viis endaga kaasa viimase vahetu mälestuse Esimese maailmasõja lahingkogemusest. Üks põlvkond on igaveseks lahkunud.

Esimene ilmsaõda vapustas oma jõhkruse ja ulatusega kogu maailma. Seda isegi oluliselt julmemast Teisest maailmasõjast rohkem. Teise üleilmse sõja alguseks oli inimkond lihtsalt juba ühe jubeda kogemuse võrra targem. See kogemus ei takistanud aga kahjuks uue verevalamise algust.

Ajaloolased on hakanud vaatlema kahte ilmsaõda ühe, väikeste vaheaegadega enam kui 30 aastat kestnud sõjana. Oli ju teise sõja otseseks põhjustajaks esimese sõja mõnede jaoks ebaõiglane lõpptulemus.

Viimane Eesti vabadussõja veteran suri juba nelja aasta eest. Ja Eesti riigi püsimise taganud vabadussõda võib vaadelda kui Esimese ilmasõja jätkuheitlus. Ka Esimese maailmasõja idarinde lahinguis osales tuhandeid eestlasi, kellest sajad lahinguis oma elu kaotasid.

Teine maailmsõda lõppes 27 aastat pärast esimese sõja lõppu. Seega on viimase suure sõja veterane meie keskel veel umbes veerandsajaks aastaks.

Puhake rahus, sangarid!

Avalikult avaliku ruumi planeerimisest

2011-05-03T11:23:00.000-07:00

Telliskivi selts korraldas täna Kalamajas Teoteatris järjekordse foorumi, kus arutati avaliku linnaruumi planeerimisega seotud küsimusi.

Tallinna Linnaplaneerimisameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preem rääkis, kuidas kavandada avaliku ruumi arengut. Hetkel on koostamisel Põhja-Tallinna üldplaneering, mis määrab maakasutuse sihtotstarbe.

Tallinna Linnaplaneerimisameti detailplaneeringute teenistuse Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhtivspetsialist Anu Plado andis ülevaate, kuidas teha Tallinnas koostööd detailplaneeringute lahenduste koostamisel. Ta tutvustas Kalamaja piirkonnas koostamisel olevaid suuremaid planeeringuid. Korraga on töös on kogu ranna-ala planeerimine, kuigi omandivormid on seal erinevad. Vana raudteetammi laiendusena kultuurikilomeetri kõrvale rajatav Kalamaja ümbersõidutee kujuneb suure magistraali asemel tavaliseks kahesuunaliseks linnatänavaks. Tänav saab arvatavasti nimeks Kalaranna. Olulised on ka Jaama turu, Telliskivi loomelinnaku ja Volta ala planeeringud. Kõigi suuremate planeeringute puhul tehakse arendajatele kohustuseks rajada 2000 elaniku kohta üks lasteaed.

Kommunaalameti osakonnajuhataja Ain Orav tutvustas tänavaruumi ehitusprojektide koostamise protsessi. Tema sõnul on linna jaoks prioriteediks eurorahastusega tee-ehitusprojektide kaasrahastamine. Tänavu jääb Ülemiste liiklusõlme tööde rahastamisest üle vaid 70 miljonit krooni, mida saab siis kasutada teiste tänavate taastusremondiks. Sellest summast võtab omakorda umbes poole Randvere tee remont. Orav nõustus, et amet peaks edaspidi kooskõlastama tee-ehitusprojekte ka kohalike elanikega.

Tallinna Linnavaraameti linnamaade osakonna juhataja Alo Brandt rääkis, kuidas teeb linn maa omandamise ja võõrandamise otsuseid. Selgus, et tänaseks on ligi kolmveerand Põhja-Tallinna maadest kantud katastriraamatusse. Linnal on veel kaks aastat, et riigilt tasuta maid munitsipaalomandisse taotleda. Kui arendajal huvi, teeb linn planeeringuga kohustuseks ka tänavate väljaehitamise, mis siis hiljem arendaja poolt tasuta linnale üle antakse. Kalamajas on linn mereäärsete arenduste puhul teinud omanikele kohustuseks rannapromendaadi rajamise.

Lõpetuseks rõhutas foorumi moderaator arhitekt Toomas Paaver, et linn peaks kaasama kohalike elanike esindajad planeeringute koostamise protsessi võimalikult varajases staadiumis. 11. juunil avatakse Kalarannas ajutine supelrand. Kalamaja päevade raames toimub aga maastikumäng, mille käigus testitakse erinevaid lahendusi linnaruumi avatumaks muutmiseks. Alustada võiks aga mõnest lihtsamast lahendusest, näiteks Soo tänava ühe sõiduraja muutmisest kergliiklusteeks.

Arutelu käigus selgus, et linn on tellinud planeeringu, mis pakub välja lahendusi Kalamaja ja vanalinna piirkonna paremaks ühendamiseks. Praegu on jalakäijatel väga keeruline vanalinnast põhja poole liikuda. Linna esindaja lubas planeeringu eskiisi juunikuus ka Telliskivi seltsile tutvustada.