Sotsiaaldemokraatide ettepanekul esitas linnavalitsus täna volikogule pealinna uue aasta kulueelarve tegevuste ja eesmärkide kaupa lahtikirjutatuna.
Hiljemalt jaanuaris toob linnavalitus eelarvemuudatusena aga volikokku veelgi detailsema kulueelarve koos konkreetse investeerimiskavaga.
Linnavalitsus toetas sotside ettepanekut eraldada täiendavalt 2,3 miljonit krooni lasteaedade tegevuskuludeks ning 1,5 miljonit krooni vastloodud Vene Muuseumi tegevuse käivitamiseks. Ka saavad 10 miljonit krooni juurde pealinna koolid.
Tallinna uue aasta eelarve eelnõu lõpphääletus on linnavolikogus neljapäeva hilisõhtul.
Wednesday, September 8, 2010
20 aastat Eesti sotside taassünnist
Täna 20 aasta eest sündis Marju Lauristini juhtimisel Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei. Erakonna asutajaliige Andres Mandre meenutas tollaseid sündmusi:
8. septembril 1990 kell 12.41 asutati nelja sotsiaaldemokraatliku partei ühinemiskongressil Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (ESDP). Kongress toimus Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu (Ametiühingute maja) saalis Tallinnas, Lenini pst 4 (ka Tartu mnt 4) (täna Rävala pst - see hoone on lammutatud) Allpool siis (kärbitud) fragmentaarium meie erakonna esimesest päevast.
ESDP (I) asutamiskongressile olid kogunenud liituvate erakondade esindajad - kokku 127 delegaati Eestis tegutseva kolme erakonna/partei 244-st liikmest (EDTE-66, ESDIP-134, EVSDP-44), sh 3 ESPVK delegaati Rootsist. Lisaks 34 külalist ja 22 ajakirjanikku. Kongressi ette valmistanud kolme partei ühistoimkonna ettepanekul kinnitas kongress juhatajateks osapoolte esindajad: ESDIP - Peeter Vihalemm, ESPVK - Ursula Walberg, EVSDP - Aare Lapõnin, EDTE - Andres Mandre.
Sõna kongressi avamiseks sai ESDIP-i noorliige Jarno Laur:
Lugupeetud daamid ja härrad, kallid kaasvõitlejad! Täna keerame Eesti sotsiaaldemokraatia ajaloos uue lehekülje. Oleme oma sihiks seadnud ühtse sotsiaaldemokraatliku partei moodustamise. Loodan, et meil jätkub pikka meelt ja kompromissitahet, et ületada need erimeelsused, mis meil on ja leida just seda, mis meid ühendab. Usun, et keegi ei tunne kongressi lõppedes ennast solvatuna või millestki ilma jäetuna. Jääb vaid soovida, et valitsegu siin saalis terve mõistus ja lähtugem ikka oma põhitõdedest: vabadus, õiglus, solidaarsus.
Kongress moodustas tööorganid ja kinnitas päevakorra.
Sõna said liituvate parteide esindajad: Vello Saatpalu, Marju Lauristin, Mark Alesker ja Ursula Walberg. Nad kõik kinnitasid oma erakondade positiivset otsust ühinemiseks.
Sõna Ühinemisdeklaratsiooni projekti ette kandmiseks sai ESDIP-i esindaja Rein Veidemann. Küsimusi ei esitatud ja täiendusi ei tehtud. Rein Ruutsoo ettepanekul pani istungi juhataja deklaratsiooni hääletamisele. Mandaatidega hääletamisel olid kõik deklaratsiooni vastuvõtmise poolt. Vastu ja erapooletuid polnud. Otsus moodustada Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (ESDP) võeti vastu kell 12:41.
Sõna sai ESDP põhikirja projekti kohta laekunud paranduste tutvustamiseks Vello Saatpalu. Põhikirja koostamisel oli lähtutud EDTE põhikirjast. Saaliga diskuteeriti tehtud parandusi ja täiendusi, mis siis läksid redaktsioonitoimkonda lõppvormistamisele.
Kongressi tervitasid külalised nii Eesti teistest parteidest kui välisriikidest.
Ettekandega ESDP programmi projektist esines Ülo Kaevats, kes tutvustas samuti laekunud parandusettepanekuid. Programmi lähtekohaks oli ESDIPi programm. Programmi kohta võeti arvukalt sõna, tehtud ettepanekud suunati samuti redaktsioonitoimkonnale.
Karl Lust esitas kolme partei revisjonitoimkondade ühisaruande ja Ulvi Valdja mandaatkomisjoni aruande, mis mõlemad kinnitati.
Pärast vaheaega arutas ja hääletas kongress läbi põhikirja projektis tehtud parandused. Põhikiri võeti vastu tervikuna ühehäälselt.
Seejärel asuti põhikirja kohaselt üles seadma kandidaate ühinenud erakonna kõigile valitavaile ametkohtadele. Seejärel kinnitas kongress kandidaatide nimekirja ja valimistoimkond suundus salajase hääletuse valimistoiminguid ette valmistama.
Kongress arutas läbi programmi projektis tehtud parandused ja võttis lõppdokumendi hääletades vastu.
Istungi juhataja kuulutas välja partei valitavate ametikohtade valimise ja valimistoimkond asus hääletust läbi viima.
Valimiste tulemuste selgitamise ajal arutatati läbi vastuvõtmisele tulevate dokumentide projektid: Resolutsioon "Eesti sotsiaaldemokraatia poliitilised seisukohad ja tegevussuunad", Pöördumine maailma sotsiaaldemokraatia poole (Balti riikide iseseisvuse taastamise küsimuses) ja Avaldus Sotsialistlikku Internatsionaali täisliikmeks saamiseks. Need dokumendid ka kinnitati kongressi poolt.
Valimistoimkonna esimees Tiit Lepasaar luges ette ESDP juhtorganite valimistulemused.
Juhatusse osutusid valituks:
Esimees Marju Lauristin, peasekretär Andres Mandre, abiesimehed Ülo Laanoja ja Boris Voronov, sekretärid Aare Lapõnin ja Mihkel Pärnoja, välissekretärid Ants Miller ja Jüri-Karl Seim.
Juhatuse liikmed - Andres Ehin, Tõnu Ints, Josif Jurovski, Ardo Ojasalu, Uno Päike, Tiit Sepp, Aleksandr Solts, Sergei Zonov, Jaan Tamm, Marju Toom, Ulvi Valdja, Rein Ruutsoo ja Peeter Vihalemm.
Programmi- ja põhikrjakomiteesse valiti:
Mark Alesker, Ülo Kaevats, Madli Kurdve, Aleksander Lust, Anatoli Ovtšarenko, Rein Ruutsoo, Vello Saatpalu ja Rein Vihalemm.
Valimiskomiteesse valiti:
Andrei Borissov, Dmitri Matvejev, Jaan Ojaste, Raivo Rajamäe, Peeter Sobolev, Anre Zeno ja Tiina Tšatšua.
Revisjonikomisjoni valiti:
Zinaida Kovalevskaja, Maie Lind ja Karl Lust.
Kongressi konsensusega võeti vastu Marju Lauristini ettepanek Johannes Mihkelsoni kinnitamiseks ESDP auesimeheks.
Lõppsõna sai ESDP esimees Marju Lauristin: "Ühine töö võimatu võidab! /---/ Veelkord kõigile indu edaspidiseks!"
Kongress lõppes Eesti hümni laulmisega
Lähenemas oli kesköötund ...
8. septembril 1990 kell 12.41 asutati nelja sotsiaaldemokraatliku partei ühinemiskongressil Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (ESDP). Kongress toimus Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu (Ametiühingute maja) saalis Tallinnas, Lenini pst 4 (ka Tartu mnt 4) (täna Rävala pst - see hoone on lammutatud) Allpool siis (kärbitud) fragmentaarium meie erakonna esimesest päevast.
ESDP (I) asutamiskongressile olid kogunenud liituvate erakondade esindajad - kokku 127 delegaati Eestis tegutseva kolme erakonna/partei 244-st liikmest (EDTE-66, ESDIP-134, EVSDP-44), sh 3 ESPVK delegaati Rootsist. Lisaks 34 külalist ja 22 ajakirjanikku. Kongressi ette valmistanud kolme partei ühistoimkonna ettepanekul kinnitas kongress juhatajateks osapoolte esindajad: ESDIP - Peeter Vihalemm, ESPVK - Ursula Walberg, EVSDP - Aare Lapõnin, EDTE - Andres Mandre.
Sõna kongressi avamiseks sai ESDIP-i noorliige Jarno Laur:
Lugupeetud daamid ja härrad, kallid kaasvõitlejad! Täna keerame Eesti sotsiaaldemokraatia ajaloos uue lehekülje. Oleme oma sihiks seadnud ühtse sotsiaaldemokraatliku partei moodustamise. Loodan, et meil jätkub pikka meelt ja kompromissitahet, et ületada need erimeelsused, mis meil on ja leida just seda, mis meid ühendab. Usun, et keegi ei tunne kongressi lõppedes ennast solvatuna või millestki ilma jäetuna. Jääb vaid soovida, et valitsegu siin saalis terve mõistus ja lähtugem ikka oma põhitõdedest: vabadus, õiglus, solidaarsus.
Kongress moodustas tööorganid ja kinnitas päevakorra.
Sõna said liituvate parteide esindajad: Vello Saatpalu, Marju Lauristin, Mark Alesker ja Ursula Walberg. Nad kõik kinnitasid oma erakondade positiivset otsust ühinemiseks.
Sõna Ühinemisdeklaratsiooni projekti ette kandmiseks sai ESDIP-i esindaja Rein Veidemann. Küsimusi ei esitatud ja täiendusi ei tehtud. Rein Ruutsoo ettepanekul pani istungi juhataja deklaratsiooni hääletamisele. Mandaatidega hääletamisel olid kõik deklaratsiooni vastuvõtmise poolt. Vastu ja erapooletuid polnud. Otsus moodustada Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (ESDP) võeti vastu kell 12:41.
Sõna sai ESDP põhikirja projekti kohta laekunud paranduste tutvustamiseks Vello Saatpalu. Põhikirja koostamisel oli lähtutud EDTE põhikirjast. Saaliga diskuteeriti tehtud parandusi ja täiendusi, mis siis läksid redaktsioonitoimkonda lõppvormistamisele.
Kongressi tervitasid külalised nii Eesti teistest parteidest kui välisriikidest.
Ettekandega ESDP programmi projektist esines Ülo Kaevats, kes tutvustas samuti laekunud parandusettepanekuid. Programmi lähtekohaks oli ESDIPi programm. Programmi kohta võeti arvukalt sõna, tehtud ettepanekud suunati samuti redaktsioonitoimkonnale.
Karl Lust esitas kolme partei revisjonitoimkondade ühisaruande ja Ulvi Valdja mandaatkomisjoni aruande, mis mõlemad kinnitati.
Pärast vaheaega arutas ja hääletas kongress läbi põhikirja projektis tehtud parandused. Põhikiri võeti vastu tervikuna ühehäälselt.
Seejärel asuti põhikirja kohaselt üles seadma kandidaate ühinenud erakonna kõigile valitavaile ametkohtadele. Seejärel kinnitas kongress kandidaatide nimekirja ja valimistoimkond suundus salajase hääletuse valimistoiminguid ette valmistama.
Kongress arutas läbi programmi projektis tehtud parandused ja võttis lõppdokumendi hääletades vastu.
Istungi juhataja kuulutas välja partei valitavate ametikohtade valimise ja valimistoimkond asus hääletust läbi viima.
Valimiste tulemuste selgitamise ajal arutatati läbi vastuvõtmisele tulevate dokumentide projektid: Resolutsioon "Eesti sotsiaaldemokraatia poliitilised seisukohad ja tegevussuunad", Pöördumine maailma sotsiaaldemokraatia poole (Balti riikide iseseisvuse taastamise küsimuses) ja Avaldus Sotsialistlikku Internatsionaali täisliikmeks saamiseks. Need dokumendid ka kinnitati kongressi poolt.
Valimistoimkonna esimees Tiit Lepasaar luges ette ESDP juhtorganite valimistulemused.
Juhatusse osutusid valituks:
Esimees Marju Lauristin, peasekretär Andres Mandre, abiesimehed Ülo Laanoja ja Boris Voronov, sekretärid Aare Lapõnin ja Mihkel Pärnoja, välissekretärid Ants Miller ja Jüri-Karl Seim.
Juhatuse liikmed - Andres Ehin, Tõnu Ints, Josif Jurovski, Ardo Ojasalu, Uno Päike, Tiit Sepp, Aleksandr Solts, Sergei Zonov, Jaan Tamm, Marju Toom, Ulvi Valdja, Rein Ruutsoo ja Peeter Vihalemm.
Programmi- ja põhikrjakomiteesse valiti:
Mark Alesker, Ülo Kaevats, Madli Kurdve, Aleksander Lust, Anatoli Ovtšarenko, Rein Ruutsoo, Vello Saatpalu ja Rein Vihalemm.
Valimiskomiteesse valiti:
Andrei Borissov, Dmitri Matvejev, Jaan Ojaste, Raivo Rajamäe, Peeter Sobolev, Anre Zeno ja Tiina Tšatšua.
Revisjonikomisjoni valiti:
Zinaida Kovalevskaja, Maie Lind ja Karl Lust.
Kongressi konsensusega võeti vastu Marju Lauristini ettepanek Johannes Mihkelsoni kinnitamiseks ESDP auesimeheks.
Lõppsõna sai ESDP esimees Marju Lauristin: "Ühine töö võimatu võidab! /---/ Veelkord kõigile indu edaspidiseks!"
Kongress lõppes Eesti hümni laulmisega
Lähenemas oli kesköötund ...
Tuesday, September 7, 2010
Linnavolikogu ootab lahti kirjutatud eelarveprojekti
Sotside Tallinna piirkonna juhatus arutas eile õhtul pikalt linna järgmise aasta eelarveprojekti. Selgitusi jagas linna finantsdirektor Katrin Kendra. Oli väga asjalik arutelu linna uue aasta tulude ja kulude teemal.
Meie jaoks on mõistetavad põhjused, miks linnavalitsus sel aastal eelarvekava niivõrd varakult esitas. Kindlasti on oma osa siin ka paremparteide järjekindlalt omavalitsuste tulubaasi piirava tegevusega Toompeal. Samas ei saa kiirustamine olla vabanduseks selgelt läbipaistmatu eelarve vastu võtmiseks. Linnavolikogu ei tohi muutuda kummitempliks. On selge, et linnavalitsus peab esitama volikogule eelarvekava muudatused, kus on toodud välja linna järgmise aasta konkreetsed eesmärgid ja tegevused koos rahanumbritega. Ka on oluline, et linnavalitsus tuleks aasta lõpus volikokku investeeringutekava kinnitamiseks. Kindlasti tuleb siis leida senisest rohkem raha lasteaedade remondiks.
Linna finantsdirektor kinnitas eile õhtul, et linnavalitsus esitab volikogule lahti kirjutatud eelarvekava muudatusettepanekuna kolmapäeva hommikul. Nii et ootame homset päeva. Loodetavasti osaleb opositsioon siis ka eelarvekava teisel lugemisel ja linna aasta kõige olulisema otsuse langetamisele eelneb põhjalik diskussioon volikogus.
Ja veel. Sotside fraktsioon esitas täna eelarve teiseks lugemiseks kaks muudatusettepanekut. Kuigi lasteaedade tegevuskulude eelarve kasvab võrreldes tänavuse aastaga 3,4 miljonit krooni, tuleks seda rida suurendada veel vähemalt viie miljoni krooni võrra. Kultuuriväärtuste ametile tuleks aga eraldada 1,5 miljonit krooni hiljuti asutatud SA Vene Muuseum tegevuse käivitamiseks.
Meie jaoks on mõistetavad põhjused, miks linnavalitsus sel aastal eelarvekava niivõrd varakult esitas. Kindlasti on oma osa siin ka paremparteide järjekindlalt omavalitsuste tulubaasi piirava tegevusega Toompeal. Samas ei saa kiirustamine olla vabanduseks selgelt läbipaistmatu eelarve vastu võtmiseks. Linnavolikogu ei tohi muutuda kummitempliks. On selge, et linnavalitsus peab esitama volikogule eelarvekava muudatused, kus on toodud välja linna järgmise aasta konkreetsed eesmärgid ja tegevused koos rahanumbritega. Ka on oluline, et linnavalitsus tuleks aasta lõpus volikokku investeeringutekava kinnitamiseks. Kindlasti tuleb siis leida senisest rohkem raha lasteaedade remondiks.
Linna finantsdirektor kinnitas eile õhtul, et linnavalitsus esitab volikogule lahti kirjutatud eelarvekava muudatusettepanekuna kolmapäeva hommikul. Nii et ootame homset päeva. Loodetavasti osaleb opositsioon siis ka eelarvekava teisel lugemisel ja linna aasta kõige olulisema otsuse langetamisele eelneb põhjalik diskussioon volikogus.
Ja veel. Sotside fraktsioon esitas täna eelarve teiseks lugemiseks kaks muudatusettepanekut. Kuigi lasteaedade tegevuskulude eelarve kasvab võrreldes tänavuse aastaga 3,4 miljonit krooni, tuleks seda rida suurendada veel vähemalt viie miljoni krooni võrra. Kultuuriväärtuste ametile tuleks aga eraldada 1,5 miljonit krooni hiljuti asutatud SA Vene Muuseum tegevuse käivitamiseks.
Saturday, September 4, 2010
Uue Maailma imeline maailm
Täna käisin perega Uue Maailma festivali avamisel. Kahepäevase festivali tuiksoon kulgeb puitasumi südameks olevast Koidu tänavast Luha ja Väike-Ameerika tänava ristini. Kohalikud elanikud on korraldanud oma kodukoha tutvustamiseks tõeliselt laheda peo. Oli väga mõnus õhkkond.
Kohaliku aktiivse asumiseltsi eestvedamisel juba mitmendat aastat korraldatav festival on väga lahe algatus, mis andnud eeskuju ka Kadrioru ja Kalamaja päevade ellu kutsumiseks.
Asumiseltsid koondavad inimesi, kes tahavad üheskoos muuta oma kodupiirkonda hubasemaks, väärtustada seda. Nad tahavad öelda kaasa oma sõna koduasumi arendamisel. Nii on nad linnale heaks partneriks. Kihvt on see, et Uue Maailma selts on oma eduka tegevusega olnud tõukeks nii mitmegi teise asumiseltsi loomisele Tallinnas.
Kes päris täpselt ei tea, siis Uus Maailm piirneb Suur-Ameerika tänava, Pärnu maantee, Endla tänava ja raudteega. Tühjale heinamaale uue väikeste puumajadega asumi rajamine algas 19. sajandi teises pooles ja kestis Teise maailmasõjani. 1944. aasta märtsipommitamise käigus sai aga piirkond väga tõsiseid purustusi. Hävis peamiselt just Pärnu maantee poolne hoonestus. Pärast sõda ehitati sinna kõrged kivimajad. Nii on sõjapõlengu piir siiani hästi tänavapildis nähtav. Uus maailm oleks arhitektuuriliselt otsekui kaks erinevat maailma.
Soovin Uue Maailma seltsi rahvale linnavolikogu sotside poolt jõudu. Teie hea eeskuju on nakkav:)
Kohaliku aktiivse asumiseltsi eestvedamisel juba mitmendat aastat korraldatav festival on väga lahe algatus, mis andnud eeskuju ka Kadrioru ja Kalamaja päevade ellu kutsumiseks.
Asumiseltsid koondavad inimesi, kes tahavad üheskoos muuta oma kodupiirkonda hubasemaks, väärtustada seda. Nad tahavad öelda kaasa oma sõna koduasumi arendamisel. Nii on nad linnale heaks partneriks. Kihvt on see, et Uue Maailma selts on oma eduka tegevusega olnud tõukeks nii mitmegi teise asumiseltsi loomisele Tallinnas.
Kes päris täpselt ei tea, siis Uus Maailm piirneb Suur-Ameerika tänava, Pärnu maantee, Endla tänava ja raudteega. Tühjale heinamaale uue väikeste puumajadega asumi rajamine algas 19. sajandi teises pooles ja kestis Teise maailmasõjani. 1944. aasta märtsipommitamise käigus sai aga piirkond väga tõsiseid purustusi. Hävis peamiselt just Pärnu maantee poolne hoonestus. Pärast sõda ehitati sinna kõrged kivimajad. Nii on sõjapõlengu piir siiani hästi tänavapildis nähtav. Uus maailm oleks arhitektuuriliselt otsekui kaks erinevat maailma.
Soovin Uue Maailma seltsi rahvale linnavolikogu sotside poolt jõudu. Teie hea eeskuju on nakkav:)
Friday, September 3, 2010
Vello Lõugase palganumber
Vello Lõugas teenis Tallinna Transpordiameti osakonnajuhina mullu kokku üle 304 537 krooni, mis teeb kuus keskmiselt 25 378 krooni. Igati korralik palk. Kui aga uskuda esitatud kahtlustust, polnud see mehele piisav. Ahnus ja lootus mitte vahele jääda tõukas Lõugase kuritegelikule teele.
Lõugase õudus
Kaitsepolitsei kahtlustab Tallinna transpordiameti osakonnajuhti Vello Lõugast väga tõsises kuritöös. Tegemist on ilmselge korruptsioonijuhtumiga, ametiseisundi korduva räige kuritarvitamisega, mis kõigutab paraku kogu linnasüsteemi usaldusväärsust. On ütlematagi selge, et korruptsooni suhtes ei saa olla mitte mingisugust sallimist. See on vastik, tülgastav.
Tunnustades uurimisorganite tööd korruptsiooni paljastamisel, loodan, et juba lähiajal esitatakse Lõugasele ja tema kuriteokaaslastele ka ametlik süüdistus. Kõige halvem on, kui uurimine venima jääb.
Vello Lõugas on kauaaegne linnaametnik. Kui talle esitatud kahtlustus kinnitust leiab, on see selge märk, et linna transpordiametis ei ole kõik korras. Minu arvates peaks linnavolikogu revisjonikomisjon viima ametis läbi põhjaliku revisjoni.
Tunnustades uurimisorganite tööd korruptsiooni paljastamisel, loodan, et juba lähiajal esitatakse Lõugasele ja tema kuriteokaaslastele ka ametlik süüdistus. Kõige halvem on, kui uurimine venima jääb.
Vello Lõugas on kauaaegne linnaametnik. Kui talle esitatud kahtlustus kinnitust leiab, on see selge märk, et linna transpordiametis ei ole kõik korras. Minu arvates peaks linnavolikogu revisjonikomisjon viima ametis läbi põhjaliku revisjoni.
Thursday, September 2, 2010
Lauri Laasi saavutused
Kui olin lugenud Lauri Laasi eilset arvamuslugu Delfis, kus ta väidab, et sotsid pole Tallinna koalitsioonis mitte midagi teinud, otsustasin vaadata, millega siis auväärt Riigikogu liige Laasi ise viimase üheksa kuu jooksul pildis on olnud.
Lõin lahti Postimees online arhiivi. Tänavu leiab Laasi vaid uudistest, mis räägivad Riigikogu liikmete laenukoormusest, puhkusest ja kuluhüvitise kulutamisest. Ka on ilus lugu sellest, kuidas Laasil oma uue kallimaga läheb. Nagu näha, on mehel poliitilisi saavutusi ja seisukohti oi kui palju.
Võib ju arvata, et kuna Riigikogu valimised lähenemas, tuli kuidagi jälle pildile saada ja nii see eilne Delfi arvamuslugu Laasil sündiski.
Ükskõik, mida Laasi sotsidest ka arvab, on kõik meie esindajad teinud üle üheksa kuu Tallinna koalitsioonis tõsist tööd, seisnud sotsidele oluliste väärtuste eest. Me pole kartnud öelda välja oma eriarvamust. Seejuures on väga võimalik, et see pole mõnele ühe partei ainuvõimuga harjunud inimesele meeldinud. Aga pole kahtlust, et koalitsioonivalitsus on taganud tasakaalukama linnajuhtimise. Ja sellest on võitnud kõik tallinlased.
Eks igas võimuliidus teki vahetevahel pingeid, siiani on aga Tallinna koalitsioon toiminud päris hästi. Kõigis vaidlusteemades oleme jõudnud õhtu lõpuks kokkuleppele. Ja kompromisse on pidanud otsima mõlemad osapooled.
Ja lõpetuseks - sotsiaaldemokraadid kavatsevad jätkata oma lubaduste elluviimist koalitsioonis.
P.S. Muide, kui keegi arvab, et sotsid peaksid Tallinna koalitsioonist ust paugutades lahkuma, siis tuletan meelde, et opositsioonis istudes pole veel mitte ühelgi parteil õnnestunud oma lubadusi täita.
Lõin lahti Postimees online arhiivi. Tänavu leiab Laasi vaid uudistest, mis räägivad Riigikogu liikmete laenukoormusest, puhkusest ja kuluhüvitise kulutamisest. Ka on ilus lugu sellest, kuidas Laasil oma uue kallimaga läheb. Nagu näha, on mehel poliitilisi saavutusi ja seisukohti oi kui palju.
Võib ju arvata, et kuna Riigikogu valimised lähenemas, tuli kuidagi jälle pildile saada ja nii see eilne Delfi arvamuslugu Laasil sündiski.
Ükskõik, mida Laasi sotsidest ka arvab, on kõik meie esindajad teinud üle üheksa kuu Tallinna koalitsioonis tõsist tööd, seisnud sotsidele oluliste väärtuste eest. Me pole kartnud öelda välja oma eriarvamust. Seejuures on väga võimalik, et see pole mõnele ühe partei ainuvõimuga harjunud inimesele meeldinud. Aga pole kahtlust, et koalitsioonivalitsus on taganud tasakaalukama linnajuhtimise. Ja sellest on võitnud kõik tallinlased.
Eks igas võimuliidus teki vahetevahel pingeid, siiani on aga Tallinna koalitsioon toiminud päris hästi. Kõigis vaidlusteemades oleme jõudnud õhtu lõpuks kokkuleppele. Ja kompromisse on pidanud otsima mõlemad osapooled.
Ja lõpetuseks - sotsiaaldemokraadid kavatsevad jätkata oma lubaduste elluviimist koalitsioonis.
P.S. Muide, kui keegi arvab, et sotsid peaksid Tallinna koalitsioonist ust paugutades lahkuma, siis tuletan meelde, et opositsioonis istudes pole veel mitte ühelgi parteil õnnestunud oma lubadusi täita.
Subscribe to:
Posts (Atom)